Väikeinvestorist blogija: tee finantsvabaduseni on täis nuttu ja naeru

Pixabay

Varsti kahekümnendate eluaastate keskpaika jõudev väikeinvestorist blogija Eluolust on võtnud endale eesmärgiks jõuda finantsvabaduseni, mis tema jaoks tähendab piirangute puudumist seoses oma aja ning finantsidega.

Rahajutud.ee portaalile antud intervjuus sõnas blogija, et sihi saavutamiseks on ta jalge alla võtnud raske teekonna ettevõtjana ning ehitab üles ka oma investeerimisportfelli. Kui veel paar aastat tagasi seadis noormees endale eesmärgiks ühel hetkel teenida investeeringutelt 1000 eurot kuus passiivset tulu, siis tänasel päeval tundub see latt liiga madal ja ahvatlevamaks eesmärgiks on number, kus üks null juures.

Nagu oma intervjuudes ikka, siis palusime väikeinvestoril anda enda kogemustele tuginev hinnang eestlaste finantskäitumise kohta. Selgi korral saime väga personaalse vastuse, mis eriti rõõmustav ei tundu. Tore on aga see, et erinevates Eesti paikades, erinevates kogukondades ja sõpruskondades on selliseid inimesi, kes on loodetavasti teiste jaoks majakaks, et aidata natukenegi lähimate kaaskondlaste rahaotsuseid parandada.

Aga nüüd anname sõna blogi Eluolust autorile…

Palun selgita oma sõnadega, kes Sa oled ja millega tegeled?

Kes? Olen “suht” noor, täpsemalt 24-aastane meesterahvas ning mul on kõrgharidus valdkonnas, mis mind hetkel mitte mingil viisil ei köida.  Nühkisin küll mitu aastat ülikoolis koolipinki, kuid samal ajal tegelesin ettevõtlusega ja investeerimisega. Omandatud kõrgharidus on minu jaoks nii-öelda pehme padjake, mida saan kasutada juhul, kui ettevõtluse ja investeerimisega haledalt läbi põrun. Nagu üks minu õppejõududest ütles: “Insenerikraadiga saab alati tööd!” Seega, põhiliselt tegelen investeerimisega, ettevõtlusega ja enda hobidega. Ah jaa, Eluolust blogi pean ka. Lihtsalt pullipärast, et siht silme ees oleks ja mõtteid kirja panna.

Kuidas jõudsid investeerimiseni ning mis olid Sinu esimesed investeeringud?

Kogu elu olen olnud selline tüüp, kellel alati on olnud raha. Summade suurused küll mitte suured, aga kui on olnud vaja, siis on kohe varnast võtta. Kuid ükspäev hakkasin mõtlema, et see raha seisab ja mitte mingit väärtust mulle juurde ei genereeri. Inflatsiooni tõttu lausa väärtus langeb ja seda pidevalt. Puusalt pakkudes olin sel ajal 18-aastane. Pole paha eks?

Käisin ja rabasin vabatahtlikult kaitseväes oma aja ära, vahepeal sain 19-aastaseks ning siis võtsin ennast kokku, alustasin uut elu uues linnas ja läksin ülikooli. Kohe pärast kaitseväge tegin oma esimese ja hetkel kõige väärtuslikuma investeeringu ehk asutasin oma enda ettevõtte. Sissemakse täies mahus – 2500 eurot – money well spent. Esimene tõeline investeering toimus Bondoras, kus alustasin kõigest 10,1 euroga. Ja sellest ajast saadik olen sõltuvuses. Heas mõttes.

Kui aktiivne investor Sa oled ning millised on Sinu investeerimiseesmärgid?

Olen pigem suhteliselt passiivne investor. Olen teinud endale selgeks, et kogu aeg ei tasu näppida. Õnneks tänapäeval tuleb enamus platvormidelt igahommikune uudiskiri, et kuidas eelmine päev läks. Nendele viskan pilgu alati peale, et näha, ega juhuslikult maailma lõppu tulekul pole ja ega vaba raha kontol niisama passimas pole. Pilk peale paariks sekundiks ja kõik.

Investeerimiseesmärgid pean endal nüüd uuesti üle vaatama, sest viimati kui neid koostasin oli aasta 2016. Sel ajal seadsin eesmärgiks teenida 1000 eurot kuus intressitulusid, mis hetkel näeb täitsa võimalik ja saavutatav. Kuid ega ma seal siis piirduda taha, ikka rohkem ja rohkem!

Ideaalis võiks olla olukord selline, et teenin kuus nii palju raha, et ei pea väljaminekute pärast muretsema, sest kontodel on piisavalt raha olemas ja tulemas. 10 000 kuus higivabalt tundub ahvatlevalt. Aga eks ma selgitan selle lähiajal uuesti välja.

Millised on Sinu peamised põhimõtted, mida investeerimisel jälgid ning mis varaklasse Sinu portfellist leiab?

Minu portfell koosneb hetkel investeeringutest ühisrahastuses, kinnisvaras ja ühest eraisikule antud laenust. Siiani pole julgenud aktsiaid näppida, aga ehk kunagi õpin teema selgemaks ja hakkan ka sinna raha paigutama, elame näeme. Investeerimisel jälgin kahte lihtsat põhitõde. Näiteks, “if it sounds too good to be true, it probably is”. Tõlgendan seda mitut moodi, aga investeerimises eelkõige nii, et investeerides ei saa KOHE rikkaks, vaid see on maraton. “Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.” Investeerimises kasutan seda väljendit pidevalt, aga mitte piisvalt tihti. Tõlgendan seda pisut enda jaoks ümber, et enne tee kodutöö ära, kui hakkad investeerima. Alles siis, kui kindel, investeeri.

Mida tähendab Sinu jaoks finantsvabadus? Millal loodad selle saavutada?

Minu jaoks tähendab finantsvabadus seda, et olen vaba nii ajaliselt kui ka finantsiliselt. Võin vabalt tegeleda asjadega, mis mulle korda lähevad ja mis mind õnnelikuks teevad. Ehk suudan teha kõiki finantsilisi otsuseid selliselt, et raha ega aeg pole probleemiks. Seega, kui ma tahaks nüüd ja kohe Prantsusmaale minna, siis on mul olemas vahendid ja vaba aeg, et seda teha ja mitte keegi ei saaks mind takistada. Finantsvabaduse saavutamise aega ega kuupäeva ma kahjuks täpselt ennustada ei oska, küll aga võin öelda, et teekond selleni on kindlasti ülipõnev ja hariv. Täis õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Nuttu ja naeru.

Kas ja kuidas on blogiga alustamine muutnud Su vaateid investeerimisele ja rahale?

Kuna pean blogi peamiselt enda motiveerimiseks ja lisaks annab see hea ülevaate eelnevatest kuudest ning aastatest ja saavutustest, siis olen blogi pidamise käigus saanud palju häid nippe, nõuandeid ja silmaring on tohutult avardunud. Aga, kuna rahaga on mul alati olnud omamoodi suhe, siis vaateid see väga muutnud pole. Raha on minu jaoks kõigest vahend, millega saavutada oma eesmärgid.

Kui palju jälgid teiste blogijate tegemisi ning kes on Sinu lemmikud ning miks?

Jälgin mitmeid erinevaid blogisid, nii kodumaiseid kui välismaiseid blogisid. Kiirelt üle lugedes on neid umbes 25 kandis, mida pidavalt jälgin. Lemmikuteks on kindlasti kurikuulus Raharobot, sest mulle meeldib kogu temaatika ja veel rohkem meeldib seriaal Mr.Robot. Teisele kohale paigutaks veel kuusalama Rahakrati, kelle kritseldisi on lausa lust lugeda. Kolmandaks lemmikuks nimetaks Spordipanustaja elu, kes kirjutab nii endast, suhetest kui ka panustamisest, mida on ka väga põnev lugeda.

Kui palju saad sõprade-tuttavate hulgas investeerimis- ja rahateemadel suhelda või jätab see neid pigem külmaks?

Kahjuks on mul väheseid tuttavaid ja sõpru, kes investeerimisega tegelevad. Küll aga peaaegu kogu mu pere tegeleb investeerimisega. Seega nendega jagan alatihti mõtteid ja projekte, mis hetkel käimas on. Olen proovinud tuttavaid investeerimisbakteriga nakatada, aga siiani on vaid käputäis neist seda tegema hakanud. Ei saagi aru, et kas ma kehv müügimees või pigem asi neis?

Kas eestlased on teiste rahvustega võrreldes Sinu hinnangul rahaga pigem kokkuhoidlikud või pillavad? Äkki on Sul mõni näide isiklikust kogemusest?

See on väga hea küsimus. Isiklikult arvan, et eestlased on kohe kindlasti variant “pillavad”. Suur osa eestlastest kahjuks siiski elavad palgapäevast palgapäevani. Lisaks eeldavad paljud, et investeerima peab SUURTE summadega, kuid õnneks see enam tänapäeval nii pole. Mina alustasin näiteks ainult 10 euroga. Ma olen Facebooki grupi #Kogumispäevik liige, kus inimesed näevad tõsiselt vaeva raha kokku hoidmisega ja seal näen, kuidas nad pingutavad. Kahjuks on see kõigest üks tilk ookeanis.

Isiklikus tutvuskonnas on ainult käputäis inimesi, kes reaalselt säästavad ja investeerivad raha, seega see peaks olema juba piisav näitaja, et eestlased on pigem kulutajad. Veel üks hea näide, mida alati kasutan, on see, et tuttava kahepealine perekond teenib kuus 3000 eurot kätte, kuid kuu lõpus on alati rahad otsas. Suurest summast investeeritakse 0 eurot ehk kõik kulutatakse ära. Tihedalt isegi küsitakse sõpradelt võlgu, et viimased päevad enne palgapäeva üle elada. Minu jaoks on täiesti müstiline, kuidas nii suur summa iga kuu ära põletada. Olen küll teinud soovitusi, et võiks elustiili muuta, investeerida, eelarvet pidada ja raha kõrvale panna, aga kahjuks siiamaani vedu pole võetud. Aga ega ma alla ei anna!

Kui Sinu võimuses oleks teha Eesti ühiskonnas üks põhimõtteline muudatus, mis võiks meie elukvaliteeti parandada, siis mida Sa teeks?

Raske küsimus. Väga raske. Aga finantsidest rääkides, siis võiks põhimõtteline muudatus olla selline, et eestlased võiksid olla rohkem teadlikud oma finantsidest, osata neid paremini käsitleda ja rohkem tulevikule mõelda ehk säästa, investeerida ja eelarveid pidada.

Üks kommentaar

  1. Nii nummi, et ma kellelegi meeldin. Elu on õpetanud, et kõigile ei saa meeldida, aga ega kõigil ei saagi hea maitse olla. Aitäh mulle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga