polar.com

Noore ja eduka investori saladus: tuleb otsida keskkonda, kus oled kõige rumalam inimene ruumis

Foto: Erakogu

Rahajutud.ee portaali intervjuude rubriigis saab seekord sõna 21-aastane noor investor, mentor, EBS Investeerimisklubi looja ja endine profijalgpallur Randy Padar. Tegemist on noore mehega, kes alustas investeerimist 16-aastaselt pärast seda, kui isa talle Jaak Roosaare õpiku lugemist soovitas. Nüüdseks juba mitmendat portfelli suurendaval ettevõtluse ja ärijuhtimise tudengil on teistele omavanustele paljugi õpetada.

Intervjuus keskendusime just noortele rahamaailmas  ja Randy arvamus on, et investeerimine ei ole midagi sellist, mida saab noorele peale suruda. Seda ei tohigi hakata jõuga maha müüma, see peab tulema iseendast. Samuti tuleb juttu endasse investeerimisest, vigadest koolisüsteemis, portfelli loomisest ja paljust muust.

Räägi veidi endast, kes on Randy Padar, kust tuled, millega tegeled?

Randy Padar on 21-aastane noor, kes tuleb tegelikult Tartus, aga on enamiku oma elu elanud Tallinnas. Lasteaeda alustasin Tallinnas ja siis läksin venna jälgedes Tallinna Reaalkooli. 8 aastat veetsin Tallinna Reaalkoolis siis läksin Rocca Al Mare kooli, samuti venna jälgedes. Roccas lõpetasin gümnaasiumi, ülikooli läksin EBS-i ettevõtlust ja ärijuhtimist õppima. Samal ajal olen terve elu mänginud jalgpalli. Haridus ja sport on olnud minu elus kaks sellist valdkonda, mille vahel tuleb tihti valida. Samamoodi tuli see valik teha pärast gümnaasiumi, et mida ikkagi oma eluga teha, kas keskenduda 100% spordile või 100% õppimisele. Selleks ajaks olin ma juba investeerimisega alustanud. Alustasin investeerimisõpikute ja selle valdkonna uurimisega 16-aastaselt. Jalgpallivõistlusega seoses tuli alati ette reisimisi, ideaalne aeg oli alati lugeda reisil näiteks bussiga sõites.

Laias laastus olen pigem individuaalne inimene, väga palju ise õppinud. Kirjeldaksin ennast sihikindla, ambitsioonika ja insipireerivana. Mingi hetk leidsin enda elus ka coachingu ja mentorprogrammide tegemise. Leian, et mul on elus vedanud, et mingid projektid, kus olen saanud kaasa lüüa on otsapidi kokku jooksnud. Nende kaudu olen saanud inspireerida ja anda edasi väärtusi, mida olen ise õppinud, viies noori tegema seda, mis neile kõige rohkem meeldib.

Tundub, et Sinu jaoks on oluline ka elu vaimne pool. Kuidas see välja näeb?

Vaimne pool moodustab igast mu päevast suure osa. Kuigi sellest väga ei räägita, siis arvan, et see peab olema igal inimesel paigas, eriti mida kõrgemale ja kaugemale ta tahab elus jõuda. Alustades enda tundmisest lõpetades mediteerimisega. Ise harrastan igal hommikul jääkülma duši all käimist, mis aitab päeva käima tõmmata. Samuti teen jalutuskäike, mille ajal on koguaeg ka klapid kõrvas. Podcastide, muusika ja inspireerivate videote kuulamine käib minu päeva juurde. Vaimne pool on väga tähtis ja kui see minult ära võtta siis usun, et mu teekond siiamaaani oleks kindlasti vähem edukas olnud.

Kuidas jõudsid esimese investeeringuni ja mida tähendab investeerimine kui protsess Sinu jaoks?

See kõik algas nii, et mu isal oli alati hea komme käia mu toast mööda ja küsida “Mida sa siis täna teinud oled, et veel paremaks saada?”. Tihti noore poisina vastasin, et koristasin toa ära või tegin midagi koolis aga ei mõelnud seda küsimust kunagi väga tõsiselt. Ühel korral hakkasin mõtlema et, ma ei olegi täna midagi teinud ja ütlesin, et paps soovitaks mulle midagi. Isa tõi mulle siis Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpiku”. Väga suur raamatusõber ma too hetk ei olnud, aga Jaagu raamat oli selline, et pool raamatut lugesin kohe sel päeval ära ja teise poole sama kiiresti otsa. Seda võib minu teekonna alguspunktiks lugeda, olin siis 16-aastane. Esimese investeeringuni jõudsin umbes pool aastat hiljem, mil ostsin sünnipäevarahade eest Tallinki aktsiaid.

Investeerimine on minu jaoks alati hobi olnud, ei ole kunagi võtnud seda kui tööd. Elu on ise mind investeerimismaailmas edasi viinud ja aidanud ning nüüd on see saanud minu jaoks rohkemaks kui hobi. Alustades sellega, et töötan praegu Scandium Kinnisvaras halduspooles, lõpetades sellega, et olen LHV pangas noorte mõttepanga liige, aidates noori finantskirjaoskuse edendamisel.

Kuna mainisid, et esimene huvi tekkis peale Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpiku” lugemist, siis küsiksin, mida arvad 50% klubist, millest seal palju juttu tuleb. Kui lihtne on noorel, kelle sissetulek ei ole regulaarne säästa 50% enda sissetulekust, see investeerida ja siis ikkagi ära elada?

Arvan sellest tegelikult väga hästi, kuna Jaak on pannud 50-protsendiga sellise mõnusa keskpunkti. Kokkuvõttes otsustab iga inimene ise, milline see protsent on. Fakt on see, mida nooremana alustada, seda suurem tõenäosus on, et sellest säästetud summast tulevikus midagi kopsakamat saab. Mina olen olnud ka 90% klubis, siis kui olin professionaalne jalgpallur ehk sain palka.

Kui rääkida säästmisest, siis LHV noortepangas tegime hiljuti väljakutse, säästa viie nädala jooksul nii, et võttes iga nädal ette ühe rutiini või harjumuse, mida muutes saab raha kokku hoida. Viie nädala kokkuvõttes säästsime 127 eurot. Näiteks tehes poodi minnes nimekirja või keetes hommikul kohvi termosesse kaasa. Inimestel tuleks kõigepealt eelarvestada oma tegevused, saades teada millised on sissetulekud ja väljaminekud.

Räägitakse palju sellest, kuidas enda kulusid vähendada, aga teisest küljest võiks ka rääkida, kuidas tulusid suurendada. Ma arvan, et meil kõigil on valdkond, mis inimesele väga meeldib. Minu puhul näiteks coaching ja mentorlus, mida ma ei tee raha pärast, vaid sellepärast, et naudin seda. Ilmselgelt kaasneb sellega ka raha, mida saan hiljem investeerida. Võimalusi on meeletult, tuleb lihtsalt üles leida see, mis meeldib. Lihtsamalt öeldes: alusta enda eelarvestamisest, vaata oma rahaasjad üle, kui on puudujääke ja tunned, et raha on puudu, siis leia viis enda sissetulekut suurendada.

Kas koolides õpetatakse endasse investeerimist ja endaga hakkama saamist? Millistest teadmistest jääb Sinu arvates kõige rohkem koolisüsteemis puudu?

Minu koolivahetuse põhjus oli see, et pidin jalgpalli pärast palju reisima ja koolist ei olnud lihtne  puududa. Venna pealt nägin, et RAM koolis on inimeseks olemine rohkem väärtustatud. Seal on näiteks selline õppeaine nagu enesearendamise kursus, mis on igal aastal õpilaste vaieldamatu lemmik. See õppeaine keskendub inimesele endale, istutakse koos ringis ja igaüks räägib enda loo ning saab võimaluse enda sisse vaadata. Arvan, et see õppeaine peaks igas koolis olema. Kuna mul on ka välismaal õppimise kogemus, siis ütleksin, et Itaalias on näiteks olukord veel kehvem. Eestis on tegelikult väga hea haridus. Me ise võib-olla ei mõista seda, kuna oleme selle sees, aga piisab ühest väliskogemusest. Kindlasti Eesti haridussüsteem on midagi, mille peab üle vaatama, alustades vaimsest poolest, lõpetades rahatarkuse õpetamisega. Need on pikaajalised protsessid, millega peaks aga hakkama tegelema.

Foto: Pixabay

Millal oleks Sinu arvates õige aeg hakata lastele õpetama rahatarkust?

Mina alustaks rahatarkusest rääkimist juba viiendas klassis, alustades siis põhitõdedest, mis on raha, mis on säästmine. Spetsiifilisemaks võiks minna üheksandas klassis, rääkides inflatsioonist ja gümnaasiumis võiks kindlasti tulla kolmas etapp – investeerimismaailma tutvustamine. Gümnaasiumi lõpetades teeb inimene ka esimesed sammud iseseisva elu suunas ja selleks ajaks peaks juba mingil moel rahatark olema. Mul on endal kodus 11-aastased kaksikud õed, kellega käib hetkel investeerimis- ja kasvukonto avamine ehk esimesed sammud rahamaailma. See asi tuli väga naturaalselt, hakkasid ise selle vastu huvi tundma, polnud mingit survestamist. Kui küsisin, et kust see huvi tuli, siis nemad ütlesid, et on kuulnud, et investeerimine aitab rahatargaks saada, saab raha väärtust kasvatada ja raha hoida, et inflatsioon seda ära ei sööks.

Kas Sinu arvates on Eestis piisavalt noori, kes investeerivad iseendasse ja enda tulevikku, et olla tulevikus finantsvaba?

Mul on väga hea meel tõdeda, et investeerimishuvi on viimasel ajal hakanud kasvama. Väga suureks eeskujuks ja mõjutajaks on keskkond, kus elame ja palju mõjutavad inimesed, kellega ennast ümbritseme. Inimeste keskkonnad on erinevad ja linnapiirkondades tundub huvi suurem olema. Maapiirkondes ei jõua info sellise kiirusega inimesteni kui näiteks Tallinnas, Tartus ja ka Kuressaares. Viimati mainitud kohas käisin 1,5 aastat tagasi rääkimas ja esinemas, huvi oli väga suur.

Kuna huvi on suur, peame vajadust rahuldama ja seda tegema meeldival viisil. Investeerimine ei ole midagi sellist, mida saab noorele maha müüa ja peale suruda. Seda ei tohigi maha müüa, see peab tulema iseendast. Investeerimise puhul ei õpi ainult rahatargaks ja rikkust suurendama, vaid inimene õpib ennast tundma, mis on väga oluline oskus. Huvi on minu silmis suurenenud, lihtsalt täna veel ei ole turul huvile piisavalt leevendust. Ka meie LHV mõttepangas tegeleme sellega, lootes jõuda rahatarkuse jagamisega kõigini.

Teatavasti oled EBS-i Investeerimisklubi looja ja president siis küsiksin kuidas läks mõttekaaslaste leidmisega Estonian Business Schoolis? Kas sarnaste huvidega inimesed olid juba enne teada või pidid EBS investeerimisklubile ikka reklaami tegema?

EBS investeerimisklubi loomislugu on järgmine: kui astusin ülikooli siis avastasin, et otselt ei paku EBS investeerimisharidust. Oli 2017. aasta lõpp, kui selle ideega välja tulin. Olles samas üliõpilasesinduse liige, oli mul lihtne alustada. 2018 kevadeks olin ma kokku kogunud inimesed, kellest suur osa olid soomlased ja teised välisõpilased ehk olin ümbritsetud sellise seltskonnaga, kellega polnud varem koostööd teinud. Tolle aasta kevadel tegime testürituse, promodes üritust võimalikult vähe, et näha kui suur huvi on. Teavitasime inimesi eelnevalt läbi ÕIS-i, mis on ühisplatvorm ülikoolis, et selline asi on algamas ja see oligi kõik. Tore oli näha, et huvi oli suur – tol kolmapäeva õhtul ilmus kohale 50 inimest. Ilma turunduseta selline asi saavutada väikeses koolis on väga hea. Saime aru koheselt, et huvi on suur, mitte ainult õpilaste vaid ka õpetajate seas. Siis jäi idee korra seisma, kuna ma alustasin õpinguid Roomas. Nüüd on mul väga hea meel teatada, et septembris alustame EBS investeerimisklubiga uuesti, meeskond on loodud, alustame isegi investeerimispodcastiga. Eks näis kuidas tööle hakkab, algus on tehtud, tuleb vaid keskenduda sisule. Pakume seminare ja töötubasid, ettevõtete külastusi, räägime alternatiivsetest investeeringutest püüdes luua keskkonda ühiste huvidega inimestele.

Kuidas leidsid enda niši investeerimismaailmas, mis on väga lai? Kui oluline on Sinu jaoks enne investeerimist eeltöö tegemine ehk teada saamine “kuhu ma oma raha nüüd ikkagi panen?”. Millist eeltööd teed?

Väga tähtis on teada seda, et investeerid sinna, millest sa ise aru saad ja millesse usud, vastasel juhul sa ei ole võimeline selle protsessiga kaasas käima. Ma ütlen ausalt, et ilmselt ei ole ma oma niši veel leidnud, küll aga tean, et mulle väga meeldivad kinnisvara ja aktsiad ning natuke ka start-upid. Kindlasti tahaksin tulevikus proovida investeerida näiteks veinidesse või metsa. Arvan, et praegu on veel vara öelda, mis on kõige minulikum investeerimisviis. Aktsiad on minu jaoks kõige edukamad olnud, mingil määral ka krüptorahad. Ma arvan, et selleks peavad veel mõned aastad mööduma, et teada saada, mis kõige paremini sobib.

Kui me räägime ettevalmistamisest, siis iga asi võtab aega ja hoo kogumist. Eeltöö tegemine on aga kindlasti tähtis. Mina võtsin enda praeguse portfelli ehitamiseks aega kuskil kuus kuud, kus ma jälgisin portsu aktsiate liikumist, tegin samal ajal analüüse, et poole aasta möödudes hinnata, milline tulem oli. See oli mul kolmas portfelli ümbertegemine, aga arvan, et see jääb nüüd pikemaks kestma. Kuigi muudatustega tuleb kaasas käia, siis täna tegelen vaid osaluste suurendamisega valitud ettevõtetes. Kindlasti võtab portfelli ülesehitamine aega, mida rohkem aega aga alguses kogud, seda parem.

Millistest aktsiatest koosneb põhiliselt Sinu portfell?

Portfelli puhul räägime kahest erinevast kontost: investeerimis- ja kasvukontost. Kasvukonto on mul ülesehitatud kolmele fondile: riskantsem, stabiilsem ja vähem riskantsem, et kõik oleks tasakaalus. Investeerimiskonto koosneb üksikaktsiatest, nii kasvu- kui dividendiaktsiatest. Potentsiaalsed valdkonnad, millesse olen investeerinud ja mis mulle endale meeldivad, on energeetika, pangandus, meditsiin. Mingil hetkel olen ka trendidega kaasas käinud. Kui üleelmisel aastal hakkas majandus veidi rohkem kasvama, siis sai ka majanduskasvuga seotud investeeringuid tehtud. Näiteks inimesd hakkasid rohkem reisima ja mina investeerisin Novatoursi aktsiatesse. Täna keskendun ainult nendele investeeringutele, mis huvi pakuvad. Ei välista, et teatud perioodi jooksul portfelli koosseis muutub.

Kuidas suhtud alustavate investorite hulgas populaarsesse ühisrahastusse? Kas oled kaasanud seda varaklassi ka enda investeerimistegevusse?

Täna mina enam ühisrahastusest ei huvitu. Mitte, et ma sellesse ei usuks, aga tunnen, et tegemist pole minu valdkonnaga ja ühisrahastusplatvormid mind ei kõneta. Olen mõelnud just sellele, et kui peaks tulema majanduskriis, siis esimene koht, mis kannataks, on ühisrahastusplatvormid. Algajale investorile ei ole see paha koht alustamiseks, aga sealgi on omad riskid, mida üle vaadata. Suures pildis ei ole üldse halb investeering. 

Kuigi inimene õpib enda vigadest ja investeerimismaailmas õpetab vigade tegemine teinekord rohkem kui see, kui kunagi raha ei kaota. Kas oskad välja tuua mõne vea/vead, mida soovid, et poleks teind?

Ei saa üle ega ümber emotsioonidest. Investeerimine ja emotsioonid tuleb hoida lahus, need kindlasti ei käi omavahel kokku. Olen teinud emotsioonimüüke, aga ei ole teinud emotsioonioste. Need müügid on olnud kiirustatud ja mitte eriti läbimõeldud. See on kõige suurem viga ja probleem, millest soovin, et inimesed ei õpiks ise, aga veel parem, kui õpiks kellegi teise sõnade läbi. Kui usud enda investeeringusse ja enda tehtud analüüsidesse ja kõik on hetkel hästi, siis ära mine vooluga kaasa. Kasvõi fond SP500, mis pidevalt kukub, aga pikaajaline trend on alati olnud ülespoole, olenemata kriisist. Investeerimine on tegelikult emotsioonideta mäng.

Kuna õpid ettevõtlust ja ärijuhtimist, siis millisena näed tulevikus enda rolli ettevõtjana investeerimismaailmas?

Ettevõtlus on minu puhul väärtuse loomine. Kus ma seda väärtust kunagi looma hakkan, on raske öelda. Kindlasti on soov alustada enda investeerimisettevõttega. Mis mahus ja mis valdkonnas, selle jätaks hetkel enda teada. Elus vahest tulevad lihtsalt õiged ideed, mida antud hetkel realiseerida. Tunnen, et seda õiget ideed, mis mul silmad särama lööb ja mille kallal ma oleks võimeline 24 tundi päevast tööd tegema, pole veel tulnud.

Mis oleks kolm soovitust, mida ütleksid noorele, kes ei ole investeerima hakanud, kuid teab sellest midagi?

Esimene soovitus on endasse investeerida, mida rohkem endaga tegeled, siis see tuleb kuidagi tagasi. Tee endale investeerimisemaailm selgeks, kui tunned ebakindlalt siis ära torma vaid võta aega. Eneseinvesteering olgu kõige alus.

Teiseks usun, et keskkonnal on väga suur mõju. Kunagi üht raamatut lugedes jäi mulle silma, et inimese keskkond on tema tahtest 20 korda tugevam. Raamatus võrreldi ütlust sellega, et kui oled viie suitsetajaga kogu aeg koos, siis kui suur on võimalus, et oled ise kuues? Kui sa oled koos viie inimesega, kes on kogu aeg õnnelikud, siis tõenäoliselt oled ise kuues. Kui sul on keskkond, kus inimesed sinu ümber huvituvad investeerimisest, siis mine vooluga kaasa. Aga samas otsi ka keskkonda, kus oled ise, heas mõttes, kõige rumalam inimene ruumis ja astu välja oma mugavustsoonist.

Kolmandaks soovitaksin panna endale põhitõed ja eesmärgid kirja. Põhitõdede all mõtlen näiteks, et ära investeeri raha, mida sa kardad kaotada ja ära tugine emotsioonidele. Eesmärk on midagi, mis suunab meie tegevusi. Alustades tuleb kindlasti kirja panna eesmärgid, mida iga konkreetne investeering ja rahapaigutus inimesele annab. Kui neid kolme asja järgida, siis on juba lihtne investeerimismaailma astuda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga