polar.com

Teadlane ja investor Kristjan Liivamägi: aktiivsete tulude suurendamine on olulisem kui kulude kokkuhoidmine

-Kristjan Liivamägi | Foto: Argo Luigas

Rahajutud.ee portaali sellekordses intervjuus jagab oma teadmisi ja soovitusi majandusteadlane Kristjan Liivamägi, kelle üheks missiooniks on eestlaste finantsalase teadlikkuse tõstmine ning kes panustab sellesse igapäevaselt andes rahanduse ja finantsalaseid loenguid erinevates kesk- ja kõrgkoolides.

Kristjan Liivamägi on palju uurinud investorite käitumist, mis on aidanud tal teha ratsionaalsemaid ja edukamaid tehinguid ning aidanud tuvastada investeerimisel tehtud vigu. Samuti on tal jagada nippe, kuidas saavutada finantsvabadus vaid viie aastaga.

Nüüd aga sõna Kristjan Liivamägile…

Kes on Kristjan Liivamägi väljaspool investeerimis- ja töömaailma?

Väljaspool investeerimis- ja töömaailma veedan ma suurema osa ajast koos abikaasa ja pojaga. Meile meeldib koos käia reisimas, jalutamas Nõmme metsas ning ujumas. Lisaks pühendan ma olulise osa ajast sõpradega ühistele tegevustele ja ettevõtmistele.

Kuna ma olen terve oma teadliku elu tegelenud spordiga, siis meeldib mulle väga tegeleda ujumise, suusatamise, jooksmise ja joogaga. Lisaks spordile on minu hobiks ka numismaatika ja malemäng.

Millal ja kuidas kuulsite esmakordselt investeerimisest ja kui kaua läks aega esimese investeeringuni?

Esimest korda puutusin investeerimisega kokku 2006. aastal kui ma uurisin võimalusi, et kuidas enda kogutud sääste inflatsiooni eest kaitsta. Lugesin läbi raamatud Peter Lynch „One Up On Wall Street“, Benjamin Grahami “The Intelligent Investor“ ja Robert Kiyosaki „Rahavoo kvadrant“ ning otsustasin alustada investeerimisega. Esimesed investeeringud tegin mõni kuu hiljem ostes 2006. aasta kevadel Saku Õlletehase ja Rakvere Lihakombinaadi aktsiaid.

Milline investor on Kristjan Liivamägi? Millistest investeeringutest koosneb Teie portfell? On Teil lähiajal plaanis oma investeeringute struktuuri muuta või kaasata uusi varaklasse?

Ma pean ennast aktiivseks investoriks, kes on viimase 13 aasta jooksul finantsturgudel tegutsedes, erialaselt finantsturgudel töötades ning läbi akadeemilise maailma kümneid tuhandeid tunde kulutanud sellele, et mõista finantsturgude toimimist ja investorite käitumist. Ma olen üritanud professionaalsest ja akadeemilisest huvist tulenevalt leida erinevaid strateegiaid finantsturgude ebaefektiivsuste ärakasutamiseks.

Minu investeerimisportfelli maht on 2019. juuni seisuga 550 000 eurot ja see toob mulle igakuist passiivset intressi-, dividendi- ja renditulu üle 7000 euro. Olulise osa minu portfellist moodustavad osaliselt või täielikult tagatud laenud. Lisaks on minu portfellis vähesel määral aktsiainvesteeringuid, start-up ettevõtete osalusi ning kinnisvara. Olen tänases majandustsükli faasis teadlikult enda portfellis suurendanud 1. järgu hüpoteegiga tagatud laenude osakaalu. Nende laenude puhul on mulle oluline, et LTV (loan to value ehk tagatisvara suhe laenusummasse – toim.) oleks alla 70% ning intress oleks üle 12% aastas. Kuna ma oman nende laenude puhul kontrolli sissenõudmise protsessi üle, siis on selliste karakteristikutega laenude riski-tulu suhe mulle tänases majandustsüklis atraktiivne.

Lisaks olen välja töötanud mitmeid erinevaid strateegiaid laenudesse investeerimisel läbi ühisrahastuse, kus turg on kohati ebaefektiivne ning on võimalik krediidiriskiga korrigeeritult teenida netotootlust vahemikus 12-23% aasta baasil.

Kas ja kuidas on aidanud investorite käitumise uurimine Teid investeerimisteekonnal edasi?

Jah, investorite käitumise uurimine on mul aidanud teha ratsionaalsemaid ja edukamaid tehinguid. Ma olen uurinud ja publitseerinud rahvusvahelisel tasemel mitmeid teadusartikleid investorite käitumise kohta ning seeläbi analüüsinud ka enda mineviku tehinguid. Olen enda investeerimisportfellis tuvastanud mitmeid käitumuslikke vigu nagu näiteks dispositsiooniefekt, ankurdamine, karjakäitumine ja esindusviga. Olen sellest analüüsist teinud järeldused ning loodetavasti on tulevased finantstehingud selles osas edukamad.

Teatavasti jõudsite finantsvabaduseni kõigest viie aastaga. Mis oleksid viis kõige tähtsamat soovitust, mida Te annaksite alustavale finantsvabaduse poole püüdlejale?

Mina olen enda 13-aastase finantsturgudel tegutsemise kogemuse põhjal saanud järgnevad õppetunnid:

  • Aktiivsete tulude suurendamine on olulisem kui kulude kokkuhoidmine. Tasub investeerida enda teadmiste tõstmisesse ja seeläbi luua suuremat väärtust nii tööandjale kui kliendile. See saab rahaliselt kordades suuremalt kompenseeritud kui kulude kokkuhoidmine elukvaliteedi alandamiselt.
  • Leida endale mõttekaaslased, kellega koos seda teekonda läbida. Mina olen enda ümber kogunud erinevate valdkondade investoreid, juriste, maksunõustajaid ja finantseksperte, kellega koos erinevaid investeerimisstrateegiaid ja –ideid arutada. Koos on võimalik teha kaalutletumaid otsuseid ning kasutada ära erinevate valdkonda ekspertide teadmised. Seeläbi on võimalik saavutada paremaid tulemusi.
  • Praktilised kogemused finantsturgudel on asendamatud. Ainult teoreetilistest teadmistest jääb väheseks. On vaja reaalselt turgudel teha tehinguid ja seeläbi õppida ja ennast täiendada. Oluline on enda emotsioonide mõistmine ja arusaamine.
  • Riskijuhtimine, likviidsus ning hajutamine. Hajuta erinevate investeeringute ja varaklasside vahel ning veendu, et sul on piisav likviidsus, et strateegiaid vajadusel muuta.
  • Minu jaoks on erialaselt üks olulisemaid tegureid edu saavutamisel tasakaalus elukorraldus. Minu jaoks on olulised edutegurid, et ma saaksin öösel magada vähemalt 7-8 tundi, süüa 3 korda päevas sooja toitu (eriti oluline on hommikusöök), teha 3-5 korda nädalas aeroobset ja anaeroobset trenni ning joogat ja veeta aega abikaasa ja pojaga. See aitab mind hoida tasakaalus ning annab mulle energiat tegeleda intensiivselt erialase tööga.

Kui oluline on rahatarkusest rääkimine Teie, kui õppejõu vaatenurgast (koolides ja kodus)? Kas Eestis oleks finantsraskustes inimesi vähem, kui julgetaks rääkida/nõu küsida rahaasjade osas?

Minu jaoks on rahatarkusest ja eraisiku rahandusest rääkimine väga oluline. Minu jaoks on üheks missiooniks eestlaste finantsalase teadlikkuse tõstmine ning ma panustan sellesse igapäevaselt andes rahanduse ja finantsalaseid loenguid üle 700 tudengile aastas Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Lisaks loen ma eraisiku rahanduse ainet ka Rocca al Mare gümnasistidele.

Minu hinnangul aitab ausalt ja avatult eraisiku finantsteemadel arutamine oluliselt vähendada finantsraskustes inimeste arvu. Enda kogemuse baasilt olen näinud, et oluline on ka peresisene avatud ja läbipaistev arutelu rahaga seotud teemadel.

-Kristjan Liivamägi | Foto: Argo Luigas

Viimasel ajal on olnud poliitiliselt aktuaalne teema pensionisüsteem. Kas see vajaks reformimist? Mida teha, et see toimiks efektiivsemalt?

Minu hinnangul vajab senine pensionisüsteem reformimist. Olulised aspektid on väljamaksete süsteemi parandamine ning lahtisidumine kindlustuslepingutest. Positiivne samm on olnud indeksfondide turule toomine, kuna see on suurendanud valikuvõimalusi ja konkurentsi ning seeläbi alandanud aktiivselt juhitud pensionifondide teenustasusid.

Millistel börsidel eestlased kõige aktiivsemalt kauplevad? Kas on välja kujunenud “ainuõiged” lemmikaktsiad, mis peavad portfellis olema?

Mul ei ole selle kohta detailset tehingustatistikat, aga tõenäoliselt kauplevad eestlased kõige aktiivsemalt USA aktsiatega. Minu hinnangul ei ole olemas „ainuõigeid“ aktsiaid. Aktsiate valik sõltub iga investori riskivalmidusest ning investeerimisstrateegiast.

Millises olukorras on Teie hinnangul Balti börsid? Kas börsinimekiri peaks olema pikem?

Balti börside käive on 10 aasta tagusest finantskriisist alates olnud langustrendis ning börside elavdamiseks oleks börsinimekirja vaja oluliselt rohkem ettevõtteid.

Millised investeeringud tuleks turu languse korral esimesena portfellist eemaldada?

Majandustsükli langusfaasis on ajalooliselt aidanud investorite vara säilitada investeerimisjärgu madala riskiga võlakirjad, kuid olulisi kapitalikaotusi on investorid saanud aktsiates. Majandustsükli langusfaasis saavad paratamatult aktsiaturud pihta, aga erinevad sektorid näitavad erinevaid tootlusi. Üldiselt kehtib finantsturgudel loogika, et kõrgema riskiga (suurema beeta suhtarvuga) aktsiad langevad turu languse korral rohkem. Näiteks on kõrgema riskiga (kõrgema beeta suhtarvuga) aktsiad lennundusektoris, finantssektoris, kõrge finantsvõimendusega kinnisvarasektoris ja tsüklilises luksuskaupade sektoris.

Kui oluline on Teie arvates perekonna ja lähedaste toetus ning sarnaste eesmärkide/huvide olemasolu investeerimisvaldkonnas?

Minu hinnangul on oluline toetava tugisüsteemi olemasolu. See ei pea olema perekond vaid võib olla ka sõbrad, mõttekaaslased ja teised investorid.

Kuidas seada finantseesmärke nii, et need ei jääks ainult sõnadeks paberil, vaid saaksid täidetud?

Minu puhul on aidanud see, et ma olen paika pannud fookuse ja seadnud ainult mõned suured eesmärgid. Minul on aidanud distsipliinist kinni pidada see, et need eesmärgid on reaalselt saavutatavad ning meil on koos teiste investoritega regulaarne eesmärkide üle vaatamine ja arutamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga