Meenutades 2020. aasta kevadet, mil maailmamajandust raputas COVID-19, siis toona kardeti, et selle tagajärjed majandusele on suuremad kui 2008. aasta finantskriisi ajal. See hirmutas paljusid investoreid ning põhjustas turbulentsi finantsturgudel. Tegelikult võivad aga hirmutavad perioodid pakkuda hoopis erinevaid soodsaid rahalisi võimalusi.
Miks on finantskriis võimalus?
Vaadates tagasi viimasele kriisile, siis on näha, et see raputas finantsturge lühiajaliselt tugevamini kui kunagi varem. Finantsturud tegid läbi peadpööritavaid kukkumisi, näiteks jäi sinna perioodi ka suurim päevane aktsiaturgude langus.
IMF, Maailmapank ja teised mainekad institutsioonid prognoosisid, et COVID-19 puhangu põhjustatud SKP langus on hullem kui 2008. aasta “suure majanduslanguse” ajal. See kriis sai juba hüüdnime “suur sulgemine”.
Paljud investorid nägid oma portfelli väärtuse väga kiiret langust. Ometi oli see paljude jaoks rahateenimise võimalus.
Ajalooliselt on kriisid muutnud vara jaotust ja aidanud paljudel silmapaistvatel investoritel esile tõusta. Kriise ei tule ette väga sageli, kuid nende tekkides on oluline kiire tegutsemine, et lõigata kasu langevatest hindadest.
Tark investor säilitab külma närvi ja väldib paanikat. Kui aga kriisi ajal paanikasse sattuda ja kogu raha investeeringutest välja võtta, siis on tõenäoline, et te sellest kriisist võitjana ei välju.
Näiteks tasub eeskuju võtta legendaarsest investorist Warren Buffettist, kes on tuntud oma väärtuse hoidmise ja pikaajaliste investeerimisstrateegiate poolest. Tema kuulus tsitaat: “Olge kartlik, kui teised on ahned, ja ahne, kui teised kardavad,” kirjeldab kõige paremini tema tegevust 2008. aasta finantskriisi ajal.
Kui kõik olid paanikas ja müüsid oma varad maha, tegi Buffett kindlaks varad, mille hinnad küll tekkinud paanika ja hirmu tõttu langesid, kuid mille fundamentaalsed väärtused jäid alles. Kokkuvõttes ostis investor märkimisväärse osa Goldman Sachsist, General Electricust ja Dow Chemicalist.
Teadmatus tekitab paanikat
2020. aasta märtsis, kui õhus oli edasise osas väga palju teadmatust, kukkusid finantsturud rekordilisel kiirusel. Kui oli selge, et tegemist on pandeemiaga, taastusid finantsturud sama kiiresti, kui nad kukkusid. Teadmatus on alati olnud kõige suurem finantsturgude vaenlane.
Sarnast olukorda nägime uuesti 2022. aasta veebruaris, kui USA hoiatas Venemaad tagajärgede eest, kui ta peaks ründama Ukrainat. Finantsturud reageerisid suure langusega, õhus oli tunda paanikat.
Mõned nädalad hiljem selgus reaalsus ehk realiseerus halvim võimalik variant – Venemaa ründaski Ukrainat. Huvitav on siinkohal see, et suuremad finantsturud pöördusid selle uudise najal plussi. Kuidas oli see võimalik, kui tõeks oli saanud halvim võimalik variant? Tegemist on lihtsalt järjekordse näitega sellest, kuidas finantsturud reageerivad teadmatuse korral üle.
Paanika, mida teadmatus põhjustab, tekitab üldjuhul finantsturgudel suurema kaose kui halvima võimaliku versiooni resultaat kriisiolukorras. Sellistel ebakindlatel aegadel ei peegelda finantsturud reaalsust, vaid pigem investorite psühholoogilist seisundit.
Nii ongi, et paljud kogenud investorid, kes suudavad säilitada külma närvi, teenivad just sellistel perioodidel kasu.
Lühiajaline paanika vs pikaajaline väärtus
Investoritel on ebakindlatel aegadel väga lihtne logida sisse oma väärtpaberikontole ning emotsiooni ajel müüa kõik maha vaid mõne nupuvajutusega.
Seda ei saa öelda näiteks kinnisvara kohta. Kinnisvara müümine ei ole asi, mida saaks emotsiooni najal paari nupuvajutusega kodus arvuti tagant teha. Sellepärast ei toimunud ka 2020. aasta märtsis kinnisvaraturul suurt langust. Langust oli näha vaid tehingute arvus, kuna otsus müüa või osta lükati lihtsalt edasi.
See muidugi ei tähenda, et pikemas plaanis kriis kinnisvaraturgudele ei jõua. Siiski on ajalugu näidanud, et kinnisvara on kõikidest kriisidest taastunud ning selle väärtus on jätkanud kasvu.
Näiteks võib tuua 2008. aasta majanduskriisi, mis pakkus tagantjärele vaadates erakordse võimaluse suure allahindlusega kinnisvara soetamiseks.
Kriisi ja tugeva langusperioodi ajal finantsturgudel investeerimist nimetatakse “nugade püüdmiseks”. See võib osutuda väga kasulikuks, aga seda nimetatakse “nugade püüdmiseks” kindlal põhjusel. Nimelt ei pruugi kõik ettevõtted kriisi üle elada ning juhul kui asi jõuab pankrotini, ei ole need odavalt saadud aktsiad enam kahjuks midagi väärt.
Sama aga ei saa öelda kinnisvara kohta. Sõltumata maailma majandusest on korter pealinnas ikka korter pealinnas ning selle korteri järele on turul jätkuvalt nõudlus ka tulevikus. Seega tasub olla ettevaatlik ning valida kriisi ajal investeerimiseks varaklassid milles näed pikaajalist väärtust, hea asukohaga kinnisvara on kindlasti üks nendest!
Kui aga ei ole võimalust soetada kinnisvara, sest see on liiga kallis, siis tasub alati mõelda kinnisvarasse investeerimisele läbi mõne platvormi. Eestis on selleks hea võimalus Reinvest24, kus saab üürikinnisvarasse investeerida juba alates sajast eurost.
* Tegemist on Rahajutud.ee veebiportaali koostööpartneri poolt toetatud postitusega.
