Kui liita kokku kogu rahasumma, mis riigid on vastastikku üksteiselt ning teistelt võlausaldajatelt laenanud, siis saame tulemuseks hoomamatud 63 triljonit dollarit.
Ideaalses olukorras peaks riikide valitsused laenama üksnes selleks, et katta lühiajalist eelarvedefitsiiti või selleks, et lõpetada mõni väga oluline projekt. Üle maailma on pigem aga levinud olukord, kus riigid on kiitnud heaks idee, et pidevas defitsiidis elamine on asjade loomulik käik.
Maailma suurim majandus USA on siinkohal võlgu elamise heaks näiteks, kuna riik pole vastu võtnud positiivset eelarvet alates aastast 2001. Toona oli USA riigivõlg vaid 6,9% ehk 54% sisemajanduse kogutoodangust ehk GDP-st, kirjutab Weforum.com.
Kerime edasi tänapäeva ning USA võlakoormus on nende aastatega kasvanud 20 triljoni dollari peale, mis GDP-st moodustab 107%. Kogu maailma riigivõlast on see 31,8%.
Kui suurimad võlgnikud panna edetabelisse, siis USA-le järgnevad Jaapan (võlg 11,8 triljonit dollarit, 239,3% GDP-st), Hiina (5 triljonit dollarit, 44,3% GDP-st), Itaalia (2,4 triljonit dollarit, 132,6% GDP-st) ja Prantsusmaa (2,375 triljonit dollarit, 96,3% GDP-st).
Üksnes need viis riiki kokku hoiavad enda nimel 66% kogu maailma riikide võlatasemest.
Kui vaatame võla taset sisemajanduse kogutoodangusse, siis Jaapani järel mahuvad esiviisikusse veel Kreeka (181,6%), Liibanon (148,7%), Itaalia (132,6%) ja Portugal (130,3%).
Kuigi sellest viiest riigist vaid Itaalia ja Jaapan on globaalses mõttes olulised majandused, siis võib ka väiksemate riikide käekäik negatiivselt mõjutada kogu maailmamajandust ja eriti ümberkaudseid riike.
Näiteks Kreeka on jätkuvalt pärast võlakriisi väga libedal teel ning aastaks 2060 peaks nad jõudma võlatasemeni, mis on 275% nende sisemajanduse kogutoodangust.
Kuidas kogu maailma riikide võlg näeb välja visuaalselt, saab vaadata Weforum.com lehelt SIIT.