Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted vedasid 2019. aasta II kvartalis kokku 2,7 miljonit reisijat, mida on 0,8% rohkem kui eelmise aasta II kvartalis. Kontserni auditeerimata müügitulu kasvas kvartalis 0,3% võrra ja oli kokku 256,1 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 50,7 miljonit eurot ja auditeerimata puhaskasum oli 14,9 miljonit eurot.
II kvartalis mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised asjaolud:
- Kontserni laevadel reisinud reisijate arvu suurenemine peaaegu kõigis geograafilistes segmentides (Eesti-Soome, Soome-Rootsi ja Läti-Rootsi);
- Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev hinnasurve piletihindadele.
- 2019. aastal olid Lihavõttepühad, mil veomahud kasvavad, aprillis, eelmisel aastal aga märtsis.
Müügitulu ja segmendid
2019. aasta teises kvartalis kasvas kontserni kogutulu 0,7 miljoni euro võrra ja oli 256,1 miljonit eurot. Teise kvartali müügitulu oli 2018. ja 2017. aastal vastavalt 255,4 ja 259,9 miljonit eurot. Müügitulu laevaliinide opereerimisest Läänemeres kasvas 0,5% või 1,3 miljoni euro võrra 235,8 miljoni euroni. Muu segmendi müügitulu, sisaldades kontsernisiseseid elimineerimisi, vähenes kokku 0,6 miljoni euro võrra ja oli 20,3 miljonit eurot. Langus oli peamiselt tingitud madalamast majutuse müügist, mis tulenes Tallink Pirita Spa Hotel’i tegevuse lõpetamisest 2018. aasta novembris, kuna omanik müüs hotellihoone.
Kasum
2019. aasta II kvartalis kasvas kontserni brutokasum eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra ja oli 60,6 miljonit eurot. Teise kvartali EBITDA kasvas 7,2 miljoni euro võrra ja oli 50,7 miljonit eurot, teise kvartali võrreldav EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, kasvas 3,0 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli 46,5 miljonit eurot.
Kontserni teise kvartali tulemust mõjutas positiivselt madalam kütusekulu, mille tingisid kütusetarnijatega sõlmitud hinna kokkulepped 41% 2019. aastal soetatava kütuse koguse ulatuses, ning kokkuhoid tarbitud kütuse koguselt, tänu mitmetele energiaefektiivsust parendavatele projektidele.
Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra ja oli 23,3 miljonit eurot. Kasvu peamine põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 3,7 miljonit eurot.
Netofinantskulud vähenesid eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 0,6 miljoni euro võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 1,3 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 150 tuhande euro võrra. Sellele lisaks sisaldub teise kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev 0,6 miljoni suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).
Teise kvartali kasum enne tulumaksu kasvas 22,0% või 4,1 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli 23,0 miljonit eurot.
2019. aasta II kvartali puhaskasumit mõjutas eelmisest aastast suurem ettevõtte tulumaks, mille tingis dividendide kasv.
Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2019. aasta II kvartalis 14,9 miljonit eurot ehk 0,022 eurot aktsia kohta. 2018. aasta samal perioodil oli puhaskasum 15,3 miljonit eurot ehk 0,023 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta II kvartali puhaskahjumiga suuruses 17,9 miljonit eurot ehk 0,027 eurot aktsia kohta.
Investeeringud
2019. majandusaasta teises kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 18,5 miljonit eurot, milles sisaldus 12,4 miljoni euro suurune uue laeva ettemaks. Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse hooldusesse ja innovaatilistesse energiaefektiivsuse parendamise lahendustesse ning veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisse.
Dividendid
Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid kokku summas 33,5 miljonit eurot maksti välja 3. juulil. Sellele lisaks otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra, mis makstakse välja eeldatavalt detsembris 2019. Õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 20. juunil.
Finantsseisund
Kontserni netovõlg vähenes teises kvartalis 19,7 miljoni euro võrra ja oli kokku 537,1 miljonit eurot. II kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata krediit) 123,1 miljonit eurot, mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt tugeva finantsseisundi.
Kontsernil oli raha ja raha ekvivalente kokku 67,1 miljonit eurot ja kasutamata krediiti 56,0 miljonit eurot.
Majanduskeskkond
Tallink peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit – nende riikide vahel opereerib kontsern oma laevaliine. Kõige tundlikum on Tallink Grupp Soome majandusolude suhtes, kuna Soomest on pärit ligi pooled reisijad. Kontserni mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest nendest riikidest tuli 2018. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest. Lätist pärit reisijad moodustasid 2018. aastal reisijate koguarvust 5% ning ülejäänud 19% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.
Hetkel ei ole veel avaldatud andmeid 2019. aasta teise kvartali SKP kohta, kuid, erinevate varasemate prognooside selge ühisjoon 2019. aastaks, ning kõigi koduturgude kohta, on ootus SKP kasvu aeglustumiseks võrreldes 2018. aastaga. Esimese poolaasta jooksul kõigil koduturgudel toimunud arengud ettevõtete kindlustunde osas kinnitavad kasvu aeglustumise ootusi.
Kõigil koduturgudel on majanduskeskkonda mõjutavad põhiriskid seotud ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelise kaubandussõja oht, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning võimaliku investeeringute kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud majandusega riikide kaubavahetust. Üleilmse majandusliku ja poliitilise ebakindluse tõttu oodatakse ka kütuste hinnakõikumise jätkumist maailmaturul.
Vaata lähemalt SIIT.
