Eestit, Lätit ja Leedut ei nimetata ilmaaegu „Balti tiigriteks“ ‘Baltic Tigers’. Näiteks Eesti riik on õitsenud alates oma iseseisvumisest Nõukogude Liidu okupatsiooni alt aastal 1991. Täna on Eesti oma majandusvabaduse tasemelt Euroopas kolmandal kohal. Eesti on keskendunud IT sektorile ja startup-maailmale, mis on nüüdseks teinud Eestist Euroopa Liidu ühe kõige kiiremini kasvava suure sissetulekuga majanduse.
Miks on Balti riikide majandus nii tugevatel alustel?
Allikad: Swedbank Research & Macrobond
Viimase paari aasta jooksul on õitsenud peaaegu kõik tööstusharud. Palgad tõusevad, samuti hinnad. Eestis jätkub eluasemete hindade kasv [housing prices keep increasing] ostujõuga umbes samas tempos. Üldiselt on Balti regiooni eluaseme taskukohasuse kasvu indeks (HAI) tõusnud, mis tähendab, et üha enamad inimesed saavad endale lubada oma kodu soetamist. 2018. aasta kolmandas kvartalis olid Balti pealinnade HAI indeksid järgmised: Vilniuses 134.3, Riias 186.0 ja Tallinnas 154.3. (5,8-punktiline tõus võrreldes aastaga 2017).
Veelgi enam – Eesti puhul rõhutas Swedbanki poolt läbiviidud uuring, kuidas „kiire palgatõus ületas tõusvad eluasemete hinnad ja laenuintressimäärad“. HAI indeksi tõus on hea uudis Balti riikide jaoks, sellest võib järeldada, et majandus aktiivne ning areneb. Rendikinnisvara nõudlus Tallinnas on samuti tublisti kasvanud, suuresti tänu kasvavale populatsioonile ning töö võimalustele pealinnas.
Rekordinvesteeringud Eesti startupidesse aastal 2018
Eestis on oma startupidega, eelkõige tehnoloogia alal, vallutanud tormiga pealkirju. Firmad nagu TransferWise ja Taxify on juba mõnda aega maailma ümber kujundanud, kuid praegu on pead tõstmas muidki innovaatilisi ettevõtteid. Eesti startup-investeeringute jaoks oli 2018 rekordiliseks läbimurdeaastaks. Vaid kuue kuuga oli investeeringuid veel vaid 30 miljoni euro võrra vähem kui kogu 2017. aasta jooksul kokku.
Üha suuremad investeeringud kogu maailmast Eesti startupidesse, eelkõige tehnoloogia alal, on suurel määral kaasa aidanud Balti riikide majanduskasvule. Rahvusvahelised investorid leiavad Balti Tiigrite juures rohkesti uusi võimalusi ja meedia tähelepanu julgustab üha uusi inimesi usaldama uuenduslikke lahendusi pakkuvaid Balti ettevõtteid.
Balti majanduses valitseb tasakaal
Swedbanki poolt läbiviidud Balti eluaseme taskukohasuse indeksit käsitlev uuring näitas, et aastase netopalga kasv Balti pealinnades oli 2018. aasta kolmandas kvartalis endiselt kiire – püsides 10% piires Tallinnas ja Vilniuses ning 8-9% Riias. Siit oleks loogiline järeldada, et ka kinnisvarahinnad selles piirkonnas jätkavad kerkimist. Teisalt aga on palgatõus stimuleerinud inimesi tarbima, mis omakorda stimuleerib inflatsiooni.
Inflatsioonioht on kahtlemata suur põhjus paanikaks. Siiski jääb üheks võimaluseks selle vastu võidelda ikka kinnisvarasse investeerimine. Raha enda jaoks tööle rakendamine rendikinnisvaradesse investeerimise teel on palju mõistlikum kui selle hoidmine madala intressiga säästukontol. Võttes arvesse Balti majanduse positiivset väljavaadet, oleme veendunud, et meie investeeringukinnisvarad on suurepärane viis oma varandust pikas perspektiivis kasvatada.
Balti regiooni majanduskasv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud 4.2%-le
Kodumaises tootmises on tekkinud suur nõudlus vahetoodete ja – teenuste järele. Lisaks suurenes Eestis möödunud aastal tänu kiirele palgakasvule ja tulumaksureformidele eratarbimine. Kolmandas kvartalis oli kodumajapidamiste tarbimiskulutuste reaalkasv 4%. Balti riikide piirkonna investeeringute samuti 4% kasvule aitasid kaasa eelkõige mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted. Sellega võrreldes aeglustus pisut avaliku sektori investeeringute kasv.
Seega on tugev sisenõudlus piirkonnas võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal kiirendanud impordi kasvu 6%-ni, samas kui eksport kasvas ainult 1%.
Ehkki Balti riikide kaubandusbilanss on 2017. aasta tasemega võrreldes veidi langenud, on see siiski endiselt positiivne. Sisenõudlus on tugev, kuid jääb siiski allapoole SKP kontrollväärtust, mis aitab hoida Eesti jooksevkonto saldo positiivse.
Balti riikide majandus aastal 2019 näib paljutõotav
Kuigi valitsuse investeeringute kasv on sel aastal oodatult aeglustunud, jääb selle osakaal SKP-s lähiaastatel eeldatavasti kõrgeks ja Eesti valitsuse investeeringud stimuleerivad endiselt majanduskasvu suhteliselt tugevalt. Eesti valitsuse investeeringute osakaal SKP-s on EL liikmesriikide hulgas üks kõrgemaid.
Eesti SKP reaalkasvu kiirenemine 4.2%-le 2018.aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartali 0,4% kasvuga on paljulubav märk selle kohta, et asjad liiguvad paremuse poole. Swedbanki hiljutine Macro Focus uurimus väidab: „Balti majandused tervitavat uut aastat tasakaalustatud seisus.“ See lubab meil uskuda, et olukord jääb stabiilseks terve aasta jooksul.
Investeerige kinnisvarasse Balti riikides
Kokkuvõttes kinnitab Reinvest24 uhkusega häid uudiseid, et Balti riikide piirkonna majandus kasvab ja tõenäoliselt jätkab kasvamist ka edaspidi. Meie kinnisvarainvesteeringute platvorm on teeninud investoritele 14,6% kogutulu. Võttes aluseks arvukad majanduskasvu jätkumist kinnitavad uuringud, tundub 2019 olevat paljutõotav aasta Balti riikide kinnisvarasse investeerimise jätkamiseks. Ärge laske oma rahal väärtust kaotada! Investeerige Balti riikide kinnisvarasse alates 100€.
Fotod: Pexels ja Unsplash.
Blogipostitus ilmus esimesena 21. jaanuaril Reinvest24 blogis.
* Tegemist on Rahajutud.ee veebiportaali koostööpartneri poolt kirjutatud postitusega. Postituses leiduvad aktiivsed lingid on Reinvest24 soovitusprogrammist ning võivad erineval kujul tuua kasu Rahajutud.ee portaalile.
