Eelmise aasta septembris võis maailma finantsmeedias lugeda uudiseid, et Norra riiklik pensionifond, mida hellitavalt nimetatakse ka naftafondiks, ületas esmakordselt ühe triljoni dollari piiri. Kuna fond on arvestatav osanik mitmes Eesti börsifirmas, siis tutvume lähemalt, millega täpsemalt tegu on.
Norra riiklik pensionifond koosneb tegelikult kahest eraldiseisvast fondist, millest väiksem asutati juba 1967. aastal ning mis tegutseb üsnagi traditsioonilise pensionifondina ja investeerib vaid kodumaale ning mujale Skandinaaviasse.
Globaalne pensionifond ehk naftafond asutati 1990, et investeerida kasum, mida saadakse nafta tootmisest ja selle tööstusharuga seotud maksudest.
Peamiselt on fond investeerinud aktsiatesse (kogu fondist umbes 65%), kui ta omab koguni 1,3% maailma aktsiaturust ning 2,33% kogu Euroopa aktsiaturust. Lisaks leiab portfellist kinnisvara ning võlakirju. Rangelt jälgitakse ka eetikat, mistõttu näiteks sõjatööstureid ja tubakafirmasid fondi portfellist ei leia.
Maailma suurim riiklik pensionifond oli 2017. aasta septembris väärt iga Norra kodaniku kohta 192 307 dollarit, aastaga 2002 võrreldes on väärtuses tehtud 13-kordne kasv.
Fondi algusaegadel paika pandud tulevikustrateegia kohaselt pidi kõige negatiivsemal juhul fondi väärtus aastaks 2030 olema 455 miljardit dollarit ning parimal juhul 3,3 triljonit dollarit.
Kuna fond on kasvanud juba väga suureks, siis arutletakse Norra ühiskonnas pidevalt kolmel teemal:
1. Kas riik võiks rohkem naftarahast suunata riigieelarvesse, mitte matma neid kauge tuleviku tarbeks fondi?
2. Kas kõrge aktsiate osakaal (65%) pole suure volatiilsuse tõttu liiga riskantne? Selle küsimuse teisel poolel on inimesed, kes sooviksid veel suurema osa fondi varadest investeerida ettevõtetesse, et saada osa suuremast kasvust.
3. Kas nafta tootmisel saadud tulude arvel fondi pidada on üldse eetiline?
Tugev side Eesti ja kogu Baltikumiga
Fondi kodulehe andmetel on Norra rahva raha investeeritud ka kuue Tallinna börsifirma aktsiatesse ning fondil on ka 11,2 miljoni dollari väärtuses Eesti Energia võlakirju.
Norra fondi osalused ja nende väärtused* Tallinna börsifirmades (aktsiaraamatu järgi):
Ekspress Grupp (osalus ettevõttes 1,25%, koguväärtus 0,47 miljonit eurot)
Merko Ehitus (osalus ettevõttes 0,62%, koguväärtus 0,99 miljonit eurot)
Olympic Entertainment Group (osalus ettevõttes 1,28%, koguväärtus 3,55 miljonit eurot)
Silvano Fashion Group (osalus ettevõttes 2,18%, koguväärtus 2,35 miljonit eurot)
Tallink Group (osalus ettevõttes 0,41%, koguväärtus 3,44 miljonit eurot)
Tallinna Kaubamaja Grupp (osalus ettevõttes 0,25%, koguväärtus 0,96 miljonit eurot)
Riia börsil** noteeritud ettevõtetest on fondil oma kodulehe andmetel 1,31% suurune osa tehnoloogiaettevõttest HansaMatrix, ravimitootjas Olainfarm ollakse 0,51% suurune osanik ning klaaskiudmaterjale tootvas Valmieras Stikla Skiedras on osaluse suuruseks 0,74%. Koguni 231,8 miljoni dollari eest on soetatud ka Läti riigi võlakirju.
Vilniuse börsifirmades** on norralastel osalus viies ettevõttes: Apranga (0,16%), Energijos Skirstymo Operatorius (0,15%), Grigeo (1,14%), Linas Agro (0,79%) ja Šiauliu bankas (1,48%). Leedu riigi võlakirju on fond soetanud 236,4 miljoni dollari eest.
* Kuna aktsiaraamatusse jõuab info viivitusega ning naftafond on viimase aja info kohaselt Tallinna börsifirmade aktsiaid pigem müünud, siis lugemise hetkel ei pruugi see info enam õige olla.
** Need andmed on võetud fondi kodulehelt ning on tõenäoliselt samuti vananenud.
