Investeerimise üks aspekte on raha säästmine. Mida rohkem suudad oma sissetulekutest säästa, seda rohkem on võimalik oma tuleviku kindlustamiseks raha kasvama panna. Tihti nimetatakse säästlikke inimesi koonerdajateks ning sellel sõnal on ühiskonnas negatiivne varjund. Säästlikkus ja koonerdamine on aga kaks üsnagi erinevat eluviisi ning säästlikult elav inimene peaks põlguse asemel teenima hoopis ühiskonna poolt kiitust!
Ühe parima selgitusena säästlikkuse (inglise keeles frugal) ja koonerdamise (inglise keeles cheap) vahele joone tõmbamiseks on välja toodud, et koonerdaja jaoks on kõige olulisem hind ning säästliku inimese jaoks väärtus.
Toome mõned näited:
Koonerdaja otsib iga toote ja teenuse puhul kõige madalamat hinda.
Säästja otsib toodete ja teenuste puhul parimat hinna ja kvaliteedi suhet.
Koonerdaja tahab kõike saada kõige odavama hinnaga.
Säästja otsib enamasti odavamat hinda, kuid end ajaoks väga olulistes valdkondades on nõus rohkem raha välja käima.
Koonerdaja elustiil mõjutab otseselt ka temaga koos elavaid või kokku puutuvaid inimesi.
Säästliku inimese säästlikkus mõjutab ainult teda ennast.
Koonerdajad mõtlevad tihti vaid enda peale. Näiteks tuttavatega väljas söömas käies lasevad nad teistel jootraha jätta või üritavad lausa arve maksmise teiste õlule jätta.
Säästlik inimene mõtleb ette ja teab, kui palju ja mille peale ta saab mingil hetkel raha kulutada.
Koonerdaja tekitab teistes inimestes ebamugavust oma käitumise tõttu.
Säästlik inimene paneb teisi mõtlema, et oma rahaasju on võimalik paremini korraldada.
Koonerdajad tahavad võimalikult palju kõike tasuta saada ning ei hinda seetõttu tihti teiste inimeste tööd ja panust.
Säästlik inimene üritab endale samuti paremaid tingimusi välja rääkida, kuid teab, et see on kauplemine ja neil pole otseselt õigust mingile erilisele diilile.
Koonerdaja mõtleb lühikeses vaates.
Säästlik inimene mõtleb pikalt ette.
Reeglina on säästlikud inimesed oma rahaasjade korraldamisega palju edukamad kui koonerdajad, kuna paljudes valdkondades või kõige odavama hinna tagaajamine lõpuks hoopis kallimaks osutuda, kui parema kvaliteedi eest sobivat hinda makstes.
Näiteks pesumasinat ostes ainult hinnalipikul olevast numbrist lähtudes võib tekkida olukord, kus hiljem läheb masinaga seotud igapäevastele kuludele (vesi ja elekter) rohkem raha kui mõne kallima ja kvaliteetsema mudeli kasuks otsustamisel. Pikas perspektiivis tasub kallim pesumasin ennast lõpuks ära.
Koonerdajatel on üheks omaduseks ka see, et nad avaldavad tihti arvamust, et kõik hinnad on liiga kallid. Säästlik inimene ei vingu kalliste hindade üle vaid jätab lihtsalt asja ostmata, kui see tema plaaniga kokku ei sobi.
Ka tavamõistes väga rikas miljonär võib olla koonerdaja, vaatamata sellele, et tal oleks võimalik lubada kõike ja rohkem veel. Küsimus pole varade suuruses vaid mõttemallis. Maailmas on palju näiteid, kus väga rikkad koonerdajad on terve elu iga senti lugenud ja surevad lõpuks suure varanduse otsas.
Säästliku inimese suhe rahasse on reeglina palju tervem ning nende jaoks on oluline mitte kulutada raha väärtusetute asjade peale. Võrreldes koonerdajatega on säästjatel palju paremad suhted ka oma lähikondlastega, kuna rahateemadel saab rääkida tunduvalt lihtsamalt.
Kas sina oled koonerdaja või säästlik inimene ning kuidas üks või teine käitumismall on sinu elu mõjutanud?
