Kogumispäeviku eestvedaja: suurel hulgal eestimaalastest puudub ülevaade, kuhu nende raha läheb

Harry Tiits

Kui Rahajutud.ee portaali intervjuu rubriigis saavad peamiselt sõna inimesed, kellel on juba investeerimiskogemus olemas, siis sel korral astume sammu tagasi ning räägime säästmisest ja raha kokku hoidmisest Kogumispäeviku nimelise Facebooki grupi eestvedajatega.

Saame teada, mis on #Kogumispäevik ning mil viisil aidatakse kaasa Eesti inimeste rahatarkuse arendamisele? Intervjuu küsimustele olid lahkelt nõus vastama Kati Voomets ja Kristel Leif Swedbankist, kes mõlemad ka aktiivselt grupi tegevusi juhivad.

Mis on Kogumispäeviku grupp? Kuidas kõik alguse sai ning kes seda igapäevaselt veavad?

Kati: #Kogumispäevik on Facebooki grupp, mille eesmärk on luua kogukond inimestest, kes soovivad raha säästa ja hoida motivatsiooni oma eesmärkide suunas liikumisel. Grupiga on tänaseks liitunud ligi 20 000 inimest, kes jagavad tõesti toimivaid säästunippe ja ammutavad inspiratsiooni teiste tegemistest.

Grupp on sündinud koostöös Swedbanki Rahaasjade Teabekeskusega, mille eesmärk on edendada eestimaalaste finantskirjaoskust ehk rahatarkust. Kitsaskohaks Eestis on asjaolu, et meie finantsteadmised ei peegeldu meie käitumises. Teisisõnu, me küll teame, kuidas arvutada intressi ja et mustadeks päevadeks on vaja säästa, kuid siiski elavad paljud pered palgapäevast palgapäevani ja säästupuhvrid on väikesed.

Selleks, et inimeste käitumine hakkaks väljendama olemasolevaid teadmisi ja oskusi, on vajalik teadmiste parem sidumine reaalse elu ja praktikaga. Uuringud näitavad, et inimesed kasutavad ja usaldavad infoallikana üha rohkem teiste inimeste vahendatud kogemust ja arvamust, sh suurenemas on ka sotsiaalmeedia kaudu jagatud kogemuste ja hoiakute tähtsus. Sellest lähtuvalt sai loodud ka #Kogumispäeviku grupp, kuna me nägime, et traditsioonilistest meetoditest jääb väheks selleks, et kutsuda esile reaalseid muutuseid eestimaalaste finantskäitumises.

Grupi eestvedajateks on tuntud blogija Mirjam Hunt ning Kati Voomets ja Kristel Leif Swedbankist. Lisaks kaasame erinevates koostööformaatides ka grupi liikmeid (esinejatena seminaridel, artiklid, jms).

Mis on teie jaoks kõige huvitavamad vestlused, mis Kogumispäeviku grupis üles on kerkinud? Kas on aja jooksul midagi erilist meelde jäänud?

Kati: On väga silmiavav, et nii suurel hulgal eestimaalastest puudub igasugune ülevaade sellest, kuhu nende raha läheb. Õnneks on paljud just tänu Kogumispäevikule ja selle liikmete eeskujule võtnud kätte ja alustanud oma kulutuste kaardistamisega. Kuna grupis valitseb väga toetav õhkkond, siis liikmed räägivad oma pere rahaasjadest üllatavalt avatult. Väga huvitav on lugeda säästunippe, mis reaalselt toimivad ning perede lugusid sellest, kuidas rahaga enne ümber käidi ja kuidas grupp on reaalselt aidanud raha säästa ja pannud inimesi teadlikumalt tarbima.

Milliseid nippe olete ise Kogumispäeviku grupist enda isiklikku ellu üle võtnud?

Kati: Igast teemakuust olen ka endale mõne nipi kasutusele võtnud. Jaanuaris, mil fookuses olid toidukulud, hakkasin ma rohkem tellima toitu e-poodidest. Tellin endale kord nädalas toidu ning menüüd planeerides võtan lahti e-poe sooduskategooria ning selle põhjalt koostan endale nädalamenüü. Kodukulude vähendamiseks vaatasin üle enda erinevad teenusepaketid ning kodukoristuses võtsin kasutusele äädika, mis lisaks rahalisele säästule puhastab ka teatud pinnad efektiivsemalt. Märtsis, mil rääkisime grupis rahatarkusest laiemalt, sain ka ise targemaks näiteks investeerimise valdkonnas ning püstitasin endale konkreetsemad eesmärgid.

Kristel: Minu jaoks on grupp rohkem distsiplineeriva mõjuga. Sageli korratakse grupis elutõdesid, mida me kõik tegelikult ju teame, aga ei kipu kiire elutempo ja mugavusihaluse tõttu rakendama. Sestap on minu jaoks selle grupi juures suurimaks väärtuseks just teiste inimeste eeskuju ja nakatav entusiasm. Tänu sellele grupile jäävad sageli tegemata erinevat emotsiooniostud ja kõrvale pandud raha püsib hoiukontol.

Kui aktiivsed säästja te ise oma igapäevaelus olete?

Kati: Olen juba aastaid kasutanud sellist nippi, et maksan kõigepealt iseendale ehk igal palgapäeval läheb mul püsikorraldusega konkreetne summa kogumishoiusele. Lisaks läheb teatud summa III sambasse ja üks summa veel eraldi kontole suuremate väljaminekute jaoks, näiteks reisimine vms. Igapäevases elus püüan tarbida mõistlikult ning ajastada suuremad ostud soodusperioodidele.

Kristel: Mina selles osas väga eeskujulik ei ole. Kui siht on silme ees, pole kogumine probleem. Näiteks uue kodu sisustamiseks kogusime elukaaslasega väga kiiresti vajamineva raha kokku. Aga kui eesmärgiks on nn säästupuhver ootamatuste tarbeks, siis kipun libastuma, kuna see eesmärk on väga ümmargune ja seda on raske hoomata. Mõistan selle vajadust, teoorias olen tugev, ent praktikas vajan veel veidi järeleaitamist ja selles osas on Kogumispäeviku liikmed mulle suureks abiks.

Kas peate isiklikus elus ka enda isiklikku või pere eelarvet? Kas soovitate keskmisel Eesti inimesel seda teha?

Kati: Olen proovinud eelarve pidamiseks nii rahaplaneerijat internetipangas, erinevaid äppe kui ka Excelit ning olen jäänud viimase juurde. Rahaasjade Teabekeskuse hiljutine uuring näitas, et paljud pered arvestavad oma rahaasju mälu abil ning konkreetselt kirja midagi ei panda. See aga tekitab tihti olukorra, kus kuu lõpus on raha otsas ja ei ole ülevaadet, kuhu ja millele see kulus. Seetõttu soovitan kindlasti kõikidel eelarvet pidada, sest see annab ülevaate pere rahaasjadest ning saab must-valgelt näha, kuhu raha kulub.

Kristel: Olen samuti proovinud, aga pole suutud järjepidavust saavutada. See on taaskord miski, mida tunnen, et peaks tegema, aga vahel jääb asi soiku ja siis on jälle raske alustada. Luban ennast parandada.

Milline on keskmine Kogumispäeviku aktiivne kasutaja? Kas saab kujundada mingi keskmise liikme profiili?

Kati: Hetkel on grupis ligi 20 000 liiget, nendest ca 85% on aktiivsed liikmed! Statistiliselt on kõige rohkem naisi vanuses 25-44.

Kuidas Teil sellise grupi vedajatena on kujunenud pilt, kui hea on Eesti inimeste finantsteadmised ja -oskused?

Kati: Erinevad uuringud toovad välja vastuolud Eesti elanike teoreetiliste teadmiste, hoiakute ja tegeliku käitumise vahel. Ka grupis on näha, et inimestel on baasteadmised nö „õigetest“ rahaasjade ajamise ja planeerimise viisidest olemas, kuid paljud ei ole neid igapäevases finantskäitumises rakendanud. Kogumispäeviku grupi näol on moodustunud kogukond, kes motiveerivad üksteist teadmisi ka reaalses elus rakendama ja me näeme selle positiivset mõju.

Kas saate välja tuua põhilised kitsaskohad, kus eestlastel oma rahaasjades kõige suuremad probleemid on? Ning teiselt poolt, mida tehakse üldiselt hästi?

Kati: Põhiline kitsaskoht on see, et paljud pered ei pea eelarvet. Eelarve annab aga hea ülevaate oma rahalisest seisust ja on säästmisega alustamisel justkui stardiplatvormiks. Hea on finantsteadmiste tase. Seda näitas ka grupis läbiviidud rahatarkuse viktoriin, mille tulemused olid väga head.

Kui enda võimete piires elamine on esimeseks sammuks, siis kui paljud Kogumispäeviku liikmed on hakanud aktiivselt ka endale säästusid koguma ning astunud veel sammu edasi ja alustanud investeerimisega?

Kati: Kuna grupiga on liitunud ligi 20 000 inimest, siis konkreetset numbrit on raske välja tuua. Kommentaaride põhjal on näha, et säästmisega on alustanud väga paljud pered. Märtsis, mil fookuses oli rohkem ka investeerimine, oli huvi samuti suur ja paljud tegid ka esimesi samme investeerimismaailmas.

Kas Teie isiklikult investeerite? Kui jah, siis mis varaklasse portfellist leiab? Kui ei, siis miks?

Kati: Jah, investeerin ning varaklassidest on hoiused, aktsiad, aktsiafondid.

Kristel: Hetkel investeerin vaid iseendasse, aga küllap jõuan varsti ka muude varaklassideni.

Üks kommentaar

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga