Taavi Pertman: rahaoskustelt on isegi lätlased ja leedulased meist peajagu ees

Kadi Puistaja

Taavi Pertman on Eesti väikeinvestorite hulgas kindlasti enamusele tuttav nimi või vähemalt teatakse tema RahaFoorumi veebilehte ning Facebooki gruppi. Järjest suurem hulk inimesi on temaga tutvust teinud läbi erinevate koolituste või webinaride.

Taavi võttis väga kiirel ajal vaevaks ning vastas Rahajutud.ee portaali küsimustele oma praeguste tegemiste, investeerimiseesmärkide ja palju muu kohta.

Millega praegusel ajal tegeled? Kas käid ka nö palgatööl või tegeled ainult enda ettevõtmistega?

Hetkel töötame Alinaga (tema töötleb videoid, audiot, disainib ja teeb kõik muud raskemad tööd ära) Alustava investori online kursuse kallal, et aidata RahaFoorumlastel investeerimisega seotud takistused ületada ja edukalt oma finantseesmärkide suunas liikuma asuda. Lisaks blogimine, podcast, webinarid ja live koolitused. Töise tegevuse kõrval läheb suurem osa ajast ja energiast väikese tütre kasvatamisse.

Sul on väikeinvestorina selja taga juba üsna pikk kogemus, kas Sinu investeerimistegevuses on aja jooksul toimunud mingeid suuri põhimõttelisi muudatusi?

Suurimaks muudatuseks on ehk see, et algusaegadel haarasin pidevalt riskantsetest võimalustest, mis võisid lõppeda suurte kaotustega ja püüdsin sealt leida kohti, kuidas teenida. Nüüd enam nii palju rabeleda ei viitsi ja nii suuri riske reeglina ei võta. Aeg-ajalt teen ka selliseid tehinguid, aga väiksemate summadega ja harvemini. Eelistan enda jaoks mõistliku riski-tulu suhtega investeeringuid, kus tõenäosus võitjana välja tulla tundub piisavalt hea. Samuti olen aja jooksul aru saanud, et kauplemine pole minu teema. Lühiajalisi võimalusi tuleb pidevalt otsida ja potentsiaalne tulu on sageli vaid ühekordne ja seegi asendub tihtipeale hoopis kahjumiga. Eelistan rohkem ühe korra otsustada ja korduvalt sellest tulu lõigata. Kui portfell oleks piisavalt suur, siis tõenäoliselt oleks täna valdav enamus investeeringutest küllaltki igavad klassikalised rahapaigutused.

Mis on need varaklassid, kus ise aktiivselt tegutsed ning kuidas suhtud varaklassidesse, mida Sinu portfellist ei leia?

Minu investeeringud on täna suuremas osas laenudes, kuna see võimaldab hetkel kõige paremini vajalikku rahavoogu toota ja kulusid katta ning tootlus on täna rahuldav. Vähemal määral oman ka aktsiaid. Varaklassidesse suhtun nii, et kui investeering sobib minu investeerimiseesmärkidega ja tehing on hea, siis vahet pole, mis varaklassiga tegu. Kõigel on omad head ja vead, mis üheks või teiseks otstarbeks on sobilikud.

Teed aktiivselt erineval kujul koolitusi, kui hea Sinu hinnangul eestlaste finantskirjaoskus on?

Siinkohal ei maksa teha järeldusi kõigi eestlaste kohta nende inimeste põhjal, kes tulevad koolitustele või osalevad investeerimisteemalistes kogukondades (näiteks Facebooki gruppides). Viimased on võrreldes “keskmise” eestlasega tunduvalt paremas seisus enamuse finantskirjaoskuse aspektide osas.

Finantskirjaoskuse mõiste ise on aga nii üldine, et selle võiks jagada kolmeks osaks:

1. Teoreetilised teadmised ehk nö rahatarkus.
2. Praktilised teadmised ehk rahaoskus.
3. Investori mõtteviis ehk pikaajaline planeerimine ja raha kasutamine ka tulevikku arvesse võttes.

Uurimustest on välja tulnud, et rahatarkuse osas on eestlased maailmas tipptasemel. Kõikvõimalikele küsimustele osatakse vastata, erinevaid tooteid ja teenuseid teatakse. Isegi intresse osatakse mingil määral arvutada ja ollakse kursis, et hajutamine on riskide vähendamisel kasulik tegevus. Rahaoskuse osas oleme aga kesised. Isegi lätlased ja leedukad on meist peajagu ees. Eestlased ei võrdle teenusepakkujaid, ei säästa raha ega plaani oma eelarvet. Investeerimisest pole mõtet rääkidagi.

Investori mõtteviis nii teadmiste kui ka oskuste osas on aga lausa olematu. See ilmneb nii selles, et ei osata lihtsat liitintressi ülesannet lahendada ega pikemalt kui paar kuud rahaasju ette planeerida kui ka selles, et peamine raha säästmise eesmärk on selle tarbimine ja investeeringud eestlastel praktiliselt puuduvad.

Sellepärast lähtume ka oma koolituste ülesehituses ja tegemistes põhimõttest, et teadmine on omandatud alles siis, kui on näha muutust käitumises. Kui õppisid, kuidas investeerida, aga reaalselt tehinguid ei tee, siis pole sa seda veel selgeks saanud. Niisama teadmine paraku pensionipõlve ei kindlusta ega finantsvabadust ei too.

Kui suhtled algajate investoritega, siis mis on need vead, mis Sinu arvates kõige rohkem levinud on?

Kõige tüüpilisem viga on see, et oodatakse liiga kaua, enne kui reaalsete tegudeni julgetakse minna. Samas tehinguid tegema asudes hakatakse testitud töötavate lahenduste asemel otsima ulmelisi tootlusi pakkuvaid võimalusi ning maetakse selle alla arvestatav õppemaks nii rahalises kui ka ajalises mõttes. Veidi hiljem tulevad juba mängu igasugu huvitavad mõttevildakused ja muud psühholoogilised nähtused, millega iseendale kaikaid kodaratesse loobime. Näiteks arvamus, et kui meie esimestel investeeringutel läheb jube hästi, siis põhjuseks oli meie hea investeerimisotsus, mitte joppamine. Tasub meeles pidada, et tõusval turul antakse isegi suuremad rumalused andeks.

Mis teemadel koolitused või loengud inimestele kõige rohkem peale lähevad ja huvi pakuvad?

Oleneb sihtgrupist. Isiklikult korraldan üritusi peamiselt lähtudes RahaFoorumlaste soovidest. Kui ikka mingi teema kohta väga palju küsitakse, siis võib järelikult nõudlust olla. Selles osas olen alati ettepanekutele avatud. Nii palju olen tähele pannud, et sageli on inimeste huvid ja vajadused vastuolus. Öeldakse, et tahaks koolitust ühel teemal, aga kui küsida, mis nende eesmärk on, siis tegelikult oleks selleks vaja hoopis teist koolitust. Näiteks levinud on see, et küsitakse sisult kauplemise koolitust, aga soovitakse tegelikult pensionieaks passiivset tulu teenida.

Oled aastate jooksul palju oma blogides puudutanud erinevaid petuskeeme ja võrkturundusskeeme. Miks sellised pettused endiselt nii hästi levivad?

Mida paremini läheb majandusel, seda paremini levivad ka petuskeemid, sest sobivaid ohvreid on rohkem ja neil on raha. Senikaua, kuniks võib teistelt inimestelt raha välja petta, ilma et selle eest reaalset karistust järgneks, jätkavad ka sellised skeemid tegutsemist ja inimesed nende levitamist.

Kas selliste petuskeemide vastu võitlemine on nagu tuuleveskitega võitlemine või on lootust kunagi ka inimeste teadlikkuse tõusule?

Arvestades, et paljud ohvrid tunduvad olevat vanemad inimesed või sugulased, kes oma lähedase toetamiseks asjaga liituvad, ning inimesed, kes ühel või teisel põhjusel üldse iseseisvalt rahalisi otsuseid teha ei tohiks, siis teadlikkuse tõstmine siinkohal lahenduseks ei ole. Seni, kuni skeemide loojad ja levitajad tagajärgede eest vastutama ei pea, ei ole ka lootust, et need skeemid kuhugi kaduda võiksid.

Kas krüptoraha on Sinu hinnagul tulnud selleks, et jääda ning kas investeerid ise krüptorahadesse?

Kui jutt käib investeerimisest, siis peame reeglina silmas pikaajalise horisondiga rahapaigutust, mille puhul on õigustatud eeldus, et saad hiljem rohkem tagasi, kui sisse panid. Kuna krüptorahade puhul on tegemist väga lapsekingades ettevõtmisega, siis minu arvates nende ostmist investeerimiseks pidada ei saa. Pigem on tegemist spekuleerimise või kauplemisega. Hoian küll teemal silma peal ja olen õppe-eesmärgil protsesse läbi teinud, viimati osalesin hard forkil, aga nagu varasemalt öeldud, siis ma pole suurem asi kaupleja ja siit kiiresti rikastumisele ei panusta.

On Sul enda investeerimistegevuses pandud ka mõni eesmärk?

Suurem eesmärk ikka piisavalt suur portfell, et ka turu keskmise tootlusega kataks passiivne tulu ära kulud ja igaks juhuks veidi peale.

Mida tähendaks Sinu jaoks finantsvabadus? Kas pürgid sinna suunas või äkki oled juba kohal?

Finantsiline vabadus tähendab kahte asja:

1. Piisavalt finantsi, et katta ilma aktiivse töö vajaduseta kulud ära.
2. Eelnevast tingitud vabadus tegeleda sellega, mis minu jaoks on oluline ja kus saan luua võimalikult palju väärtust, ilma et peaksin otseselt muretsema, kas ja kui palju see sisse toob.

Pürgin selle suunas, kuigi võib öelda, et peale palgatöölt lahkumist on siin olnud mõningaid tagasilööke.

On Sul eeskujusid, kas siis investeerimismaailmas, teistes valdkondades või elus üldse?

Ägedaid ja tegijaid inimesi on palju, kellelt nii mõndagi saab õppida ja eeskuju võtta. Ühtegi konkreetset iidolit kui sellist, ei ole, sest ideaalseid inimesi pole olemas. See-eest on aga palju inimesi, kes on eeskujuks mingi konkreetse valdkonna, tegevuse, hoiaku või väärtuste osas. Investeerimise vallas kindlasti tuntumad, kellelt palju õppida on: Warren Buffett, Charlie Munger, Ray Dalio. Kõigil neil on väga huvitavaid mõtteid ka muude eluvaldkondade kohta. Ettevõtjate, autorite, podcasterite ja muidu inspireerivate inimeste nimekiri läheks aga liiga pikaks, et seda siin loetlema hakata. Selliseid inimesi leiab tänaseks päris palju ka minu tutvusringkonnast, aga kindlasti on ruumi veel uutele tutvustele.

Mis on need internetilehed, mille Sa kindlasti iga päev avad?

Gmail ja Facebook. Tahaks öelda, et viimast ainult tööasjus, aga paraku avan seda ikkagi liiga tihti. Ja muidugi RahaFoorumis on pea igapäevaselt midagi teha vaja.

Kui palju sul kulub iga päev/nädal/kuu oma investeeringute haldamiseks? Kas tegeled portfelliga aktiivselt või on tegemist pigem passiivse tegevusega?

Oleneb, kas parasjagu on mõni põnev võimalus silmapiiril või midagi olulist toimumas või mitte. Viimastel aastatel olen üldiselt seda aega tublisti vähendanud ja tavaliselt kõige ajamahukam tegevus on kuu lõpus portfelli numbrite kokku löömine.

Milliseid enda pakutavatest toodetest või koolitustest soovitad täiesti algajale investorile?

Inimesed, kes on alles oma teekonna täiesti alguses ja vahest pole isegi kindlad, et suudaks väga raha kõrvale panna, võiksid alustada 1% väljakutsest. Seejärel on Eesmärgipärane investeerimine e-raamatus hea samm-sammult teekond võhikust investoriks. Ehk alustame sellest, miks üldse investeerida ja lõpetame peale esimesi tehinguid. Asjale veelgi tõsisemalt lähenedes tasuks aga kaaluda Alustava investori online kursust. Hetkel on ta küll veel eelmüügis ja tegemisel, aga esimesed videod on vaatamiseks olemas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga