Rahalise vabaduse eestkõneleja Vallo Arumäe toob välja, et enamus inimesi tegutseb igapäevaselt selle nimel, et saada suuremat palka, kuid tegelikult ei vii palga suurendamine meid otseselt finantsvabadusele lähemale. “Üks suur takistusi, mis inimesi tagasi hoiab, on tegelikult halb võlg ehk võlg, mida peab ise maksma,” lausub ta.
Halb võlg on kui sangpomm jala küljes
Arumäe selgitab, et halva võla on inimesed endale võtnud, soovides võib-olla elada üle oma võimete ja lubada endale asju, mida nad endale täna lubada ei saa. “Rahandusministeeriumi statistika järgi said eelmisel aastal ligi 100 000 inimest Eestis võlgniku teate täitemenetluse alustamiseks. See tähendab seda, et nad olid oma võlgadega üsna keerulises olukorras. Halb võlg on sageli nagu sangpomm jala küljes, mis takistab liikumist finantsvabaduse poole, kuna meil on kohustus, mis hoiab meid pidevalt tagasi,” selgitab ta ja lisab, et on oluline omada selget plaani, kuidas vabaneda halvast võlast.
Üks viga, mida vaesed ja keskklass teevad, on Arumäe sõnul see, et nad võtavad kõigepealt kohustused, millele alles järgnevalt hakatakse mõtlema, kuidas sissetulek nende täitmist võimaldaks. Samal ajal rikkad teevad aga vastupidi – nad alustavad esmalt varade loomisega ja võtavad kohustusi ainult siis, kui on kindlad, et nende varadest saadav tulu katab need kohustused, et mitte panna ennast keerulisse finantsolukorda. “Kui saame aru hea ja halva võla erinevusest, siis see tegelikult annab meile täiendavaid võimalusi sellest olukorrast välja tulla.”
Suur palk ei lahenda kõiki muresid
Rahalise vabaduse ekspert toob välja, et üks mõtteviisi erinevus, mis eristavad rikkaid, vaeseid ja keskklassi, on näiteks see, et vaeste ja keskklassi puhul on arvamus, et rahamäng käib päriselus selle peale, kellel on suurem palk. Arvatakse, et kui leitakse veel kõrgema palgaga ametikoht, siis mure ongi lahendatud. Tegelikult pole see aga päris nii lihtne. Arumäe selgitab, et rahamäng käib tegelikult selle peale, kas sul on varad või sul ei ole varasid. “Inimestel, kes pole rahatarkust omandanud ega investeerinud, puuduvad tegelikult varad. See on arusaadav ja levinud, kuna rahatarkuse teemat ei käsitleta tavaliselt ei kodus ega haridussüsteemis.”
Tule välja igapäevasest mugavustsoonist
Arumäe soovitab väärtuse loomiseks arendada olemasolevaid või omandada uusi oskusi, mis aitaksid sissetulekut suurendada. “Praegused oskused ei pruugi tagada sissetuleku suurenemist. Siiski, elumuutuseks uue valdkonna õppimine võib avada uusi võimalusi. Väljumine mugavustsoonist ja uute sissetulekuallikate otsimine võib oluliselt mõjutada sinu majanduslikku heaolu,” leiab ta.
