polar.com

Eesti investeeringud välismaale ületasid välisriikide investeeringud

Pixabay
  • Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2018. aastal 445 miljonit eurot (1,7% SKPst). See tugines teenuste ekspordi-impordi ülejäägile ja teistest riikidest Eesti eraisikutele laekunud tulusiiretele. Kapitalikonto oli 309 miljoni euroga plussis
  • Jooksev- ja kapitalikonto ülejäägist tingitud kapitali netoväljavool1 finantskontolt oli 846 miljonit eurot. See avaldus eeskätt pensionifondide ja valitsemissektori investeeringutes välismaistesse väärtpaberitesse ning Eesti Panga reservvarade suurenemises
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et aasta jooksul kasvasid Eesti residentide investeeringud välisriikidesse maksebilansitehingute ning hinna- ja kursimuutuste tulemusena 578 miljoni võrra rohkem kui välisinvesteeringud Eestisse
  • Eesti residentide võlanõuded suurenesid aastaga 937 miljoni euro võrra rohkem kui võlakohustused. Välismaa netovõlg Eesti residentidele kasvas 18%ni SKPst

2018. aastal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 445 miljoni euroga plussis, mis tähendab, et aastaga oli see vähenenud 41%. Teenuste konto ülejääk ulatus 1,9 miljardi euroni ja jäi 2017. aastaga võrreldes enam-vähem samale tasemele; see põhines endiselt meretranspordi reisijateveo, ehitus-, arvuti- ja muude äriteenuste ekspordil. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 19% ja oli 972 miljonit eurot. Puudujäägi kasv tulenes metalli ja metalltoodete ning mineraalsete toodete (sh kütused) suurenenud sisseveost. Investeerimistulude netoväljavool jäi sama suureks kui eelmisel aastal. Kapitalikonto ülejäägiks kujunes 309 miljonit eurot ehk 34% rohkem kui 2017. aastal. Selle tingisid Euroopa Liidu suuremad investeerimistoetused, kirjutab Eesti Pank pressiteates.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2018. aastal 754 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 846 miljoni euroga välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse ning Eesti Panga kasvanud reservvarad. Kui 2017. aastal investeerisid pensionifondid peamiselt omandi- ja võlaväärtpaberitesse, siis 2018. aastal investeerimisfondide osakutesse. Valitsemissektor investeeris aasta jooksul välismaiste krediidiasutuste ja valitsuste emiteeritud pikaajalistesse võlaväärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, st krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu oli 808 miljonit eurot. Väljavool toimus tänu residentide hoiuste kasvule, mis võimaldas pankadel oma väliskohustusi vähendada. Residentide hoiuste kasv aga tulenes jooksevkonto ülejäägist: ekspordi ja tulusiirete tulemusel laekus ettevõtetele ja eraisikutele raha, mida hoiustati Eestis tegutsevates pankades. Otseinvesteeringute sissevool ületas endiselt väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes tänu mittefinantsettevõtete grupisisestele laenudele.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2018. aasta lõpus välisnõudeid 6,9 miljardi euroga (27% SKPst). Aasta jooksul liikus investeerimispositsioon 538 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu aasta lõpu seisuga 4,6 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (18% SKPst). Aasta jooksul suurenesid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt välissektori statistikast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga