Rahvusvahelisi kaubaturge iseloomustasid 2023. aastal nõrk nõudlus ja geopoliitilised pinged. Praegu ei viita märgid sellele, et nõudlus kaubaturgudel kiiresti taastuks. Eesti majandust toetas kogu eelmise aasta vältel teenuste eksport.
Eesti väliskaubanduse käive kahanes eelmisel aastal pisut üle 5%, mis tähendab, et eksportisime ja importisime kaupu ja teenuseid vähem kui 2022. aastal. Maksebilansi andmetel vähenes neljandas kvartalis kaupade väljaveo käive 16% ja sisseveo käive samuti 16%. Teenuste ekspordi käive oli aga 5% ja teenuste impordi käive 7% suurem kui samal ajal aasta tagasi.
Kaubaekspordi kahanemise taga on peamiselt töötleva tööstuse madalseis ja kütuste väljaveo vähenemine. Töötlevas tööstuses on kahanenud kõigi oluliste tegevusalade eksport. Endiselt on eksport nõrk puidutööstuses, sest seda valdkonda mõjutasid nii turuolukorra muutus kui ka Skandinaavia kehv nõudlus. Aasta võrdluses kahanes ka masinate ja seadmete ning muude tööstustoodete väljavedu – isegi kui kuistes näitajates see pisut kasvas. Sellel tegevusalal mängivad üldise nõudluse kõrval suuremat rolli tellimuste tsüklilisus, näiteks elektroonikatööstuses. Kogu eelmise aasta vältel kahanes ka mineraalsete kütuste väljavedu, seisab Eesti Panga pressiteates.
Tööstuse napim vajadus sisendi järele ja tagasihoidlik nõudlus vähendavad kaubaimporti. Kaupade ja teenuste sisseost kahanes kogu eelmise aasta vältel. Erandiks polnud ka aasta viimane kvartal. Üle poole neljanda kvartali kahanemisest põhjustas mineraalsete kütuste vedude vähenemine. Kütuste sisse- ja väljaveo kahanemine sel aastal enam nii märkimisväärseks ei kujune, sest sanktsioonidest ja hinnakasvust tulenev mõju taandub näitajatest.
Teenuste eksport neljandas kvartalis kasvas ja seda vedas telekommunikatsiooniteenuste eksport. Ekspordikäive kasvas jõudsalt nii IKT-teenuste (17%), töötlemisteenuste (12%), reisiteenuste (6%) kui ka muude äriteenuste (4%) valdkonnas. Endiselt kahanes veoteenuste ja ehitusteenuste eksport; see on otseselt seotud kaubavahetuse kahanemisega ja muutunud turuolukorraga.
Maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli neljandas kvartalis väike, 62,7 miljonit eurot ehk 0,6% SKPst.
Eksportivad ettevõtted olid kogu eelmise aasta jooksul tugeva konkurentsisurve all. Ettevõtjate hinnangud majanduslikule ettevaatele on endiselt pessimistlikud. Aasta algul oli eelmise aastaga võrreldes suurem nende ettevõtjate hulk, kes arvavad, et järgmistel kuudel eksporditellimuste arv väheneb. Ettevõtjate hinnangud konkurentsivõimele paranesid aasta alguses pisut, kuid pessimistlikud arvamused on siiski ülekaalus. Eksportijate olukord on keeruline: vajadus pidevalt kohaneda ja uusi turge otsida on saanud normaalsuseks. Prognoositakse, et Euroopas taastub nõudlus aasta teises pooles.
