Veebilehekülg HowMuch.net avaldas värvilise maailmakaardi, kus erinevate toonidega kujutatud maailma riikide finantskirjaoskuse tase. Aluseks on võetud “S&P Global Financial Literacy Survey” nimeline uuring, mille kohaselt Eesti võiks tunda ennast pigem Põhjamaana.
Uuringu tegemisel anti inimestele ette neli küsimust, mille vastamiseks oli fundamentaalsete finantsteadmiste omamine. Esimene küsimus oli investeeringute hajutamise, teine inflatsiooni, kolmas intresside arvutamise ja neljas liitintressi kohta. Kui vastaja suutis vähemalt kolmele küsimusele anda õige vastuse, arvestati teda finantskirjaoskajaks.
Küsimused:
Selle uuringu kohaselt on maailmas finantskirjaoskajaid vaid 33% kogu täiskasvanud elanikkonnast, mis tähendab, et 3,5 miljardit täiskasvanut ei mõista kõige lihtsamaid finantspõhimõtteid. Enamik mitteteadjatest tuleb vähearenenud riikidest ning erinevate riikide vahel on käärid väga suured.
Maailma top10 kõige suurema finantskirjaoskusega riike on: Taani, Norra, Rootsi (kõik 71%), Kanada, Iisrael (mõlemad 68%), Suurbritannia (67%), Saksamaa, Holland (mõlemad 66%), Austraalia (64%), Soome (63%).
Euroopas on finantskirjaoskuste tasemetes käärid eri riikide hulgas väga suured. Kui maailma kümnest parimast seitse on Euroopa riigid, siis väga suur hulk riike on selles pingereas 30% kandis.
Eesti vastav number on 54%, mis on Euroopas ja kogu maailmas üsna hea näitaja. Võrdluseks, meist lõuna poole liikudes on lätlastel vastavad teadmised olemas 48% elanikest ning Leedus vaid 38-protsendil.
Kõige madalamast tabeli otsast leiame Jeemeni (13%), Afganistani, Albaania (mõlemad 14%) ning Somaalia ja Angola (mõlemad 15%).
