Eesti väikeinvestorite jaoks üheks populaarseimaks koduseks ühisrahastusportaaliks on EstateGuru, kus saab oma raha paigutada kinnisvaraga tagatud laenudesse. Aeg-ajalt kerkib mõne laenuga investorite hulgas üles küsimusi, kuidas pääsevad üles laenuprojektid, mille taustal olevate ettevõtete või inimeste nime guugeldades leiab mitmeid ohumärke. Pärisime selle teema kohta aru otse allikast ehk EstateGuru riskijuhi Kaspar Kaljuvee käest.
“EstateGuru riskianalüüs on väga põhjalik ja mitmetasandiline, kuid kahjuks väljapoole see tihti ei paista ja nii võib jääda investoritele ekslik mulje, et me ei ole projektide analüüsimisel mõningaid tegureid arvestanud või tähele pannud,” alustas Kaljuvee.
Ta lisas: “Taustauuringu üks oluline osa on ka laenuvõtja, nii juriidilise isiku kui ka firmaga seotud füüsiliste isikute, taustakontroll. Taustakontrolli teostame Krediidiinfo andmebaasi kasutades, mida kasutavad ka valdav enamik pankasid, lisaks tugineme ka erinevatele täiendavatele avalikele allikatele ja registritele.”
“Riskianalüüsi tegemisel analüüsime mitmeid erinevaid tegureid ja vaatame alati nö tervikpilti. Ainult ühe teguri puhul, näiteks laenuvõtja eelnev äritegevus ja taust, me oma otsuseid ei tee. Meie laenuvõtjate seas on tõesti olnud erineva taustaga inimesi, kellest osadel on varasemas äritegevuses olnud probleeme ja tagasilööke. Need kõik asjaolud on meile teada ning laenuvõtjaga kohtumisel analüüsime antud asjaolude põhjuseid ja võimalikke mõjusid uuele potentsiaalselt finantseeritavale projektile,” kinnitas Kaljuvee, et kõike kaalutakse hoolikalt.
“Väga tihti on asjaolusid, mida avalikud allikad üldse ei käsitle või ei käsitle täielikult. Meie eesmärk on kõikidest nendest asjaoludest aru saada ja teadlik olla. Kui me oleme veendunud, et vaatamata minevikus toimunud ebaõnnestumistele on laenuvõtjal piisavalt kompetentsi ja pädevust, samuti ka omakapitali, et viia läbi konkreetne uus projekt ning kui tagatisvara riskianalüüs seda toetab, siis oleme meie investoritele antud projekti investeerimiseks võimaluse andnud,” lisas ta.
Kaljuvee kinnitas, et kuigi on üldine protseduur, kuidas erinevaid projekte hinnatakse, siis võetakse arvesse ka konkreetset olukorda: “Üheselt on raske öelda, sest tagatisvarad, olukorrad ja projektid on väga erinevad ning kuigi enamasti käib nende hindamine välja kujunenud ja kindlaks määratud protseduurireeglite järgi, arvestame siiski iga projekti puhul ka konkreetse projekti asjaolusid.”
Riskijuht lisas: “Projekti nö punased lipukesed on asjaolud, mis on seotud tagatisvaraga – näiteks väga ebalikviidne vara tüüp või asukoht. Ka erinevad juriidilised probleemid, mille tõttu ei ole tagatis aktsepteeritav. Samuti ka ebarealistlik äriplaan, mille puhul on selge, et see ei
realiseeru ja laenuvõtjal on risk laenu tagasimaksmisega hätta jääda. Selle punkti alla käivad ka asjaolud, kus pole selge, millest laenuvõtja intresse teenindab või kuidas toimub laenu tagastamine – näiteks on meie hinnangul plaan laen refinantseerida pangalaenuga ebatõenäoline.”
Kaljuvee sõnul võetakse lõpetuseks arvesse ka laenuvõtja üldine pädevus: “Kohtumisel laenuvõtjaga tahame aru saada tema äriplaanist ja kavatsustest, laenuvõtja esindaja isikuna peab olema pädev ja teovõimeline.”
“EstateGuru riskianalüüsi toetab ka meie statistika, rohkem kui kolme aasta jooksul oleme välja laenanud üle 255 laenuga üle 40 miljoni euro. Nende laenude seas on ka olnud laenuvõtjaid, mille puhul on olnud investorite seas küsimusi laenuvõtja tausta või usaldusväärsuse kohta. Tänaseks on aga valdav enamus nendest laenuvõtjatest laenud edukalt koos intressidega investoritele tagastanud, antud laenuvõtjad on saanud meie investorite abiga oma äriprojekti teostada ning mõnel juhul võtnud ka juba järgmise laenu mõne uue projekti teostamiseks,” usub Kaljuvee Estateguru mudeli tugevusse.
Riskijuht pani aga lõpetuseks investoritele südamele, et lõpliku hinnangu annab ja otsuse teeb ikkagi investor: “Kindlasti seisame alati selle eest, et investorite huvid oleks kaitstud. Lisaks EstateGuru riskianalüüsile on kogu laenuvõtja ja projekti info investoritele nähtav ning lõpliku otsuse investeerimiseks saab alati teha investor ise.”
