Aastal 2007 tegi legendaarne investor Warren Buffett miljoni dollari suuruse kihlveo Protege Partnersi nimelise fondihaldajaga, et S&P 500 indeks tagab kümne aasta jooksul kokku suurema tootluse kui nende poolt valitud aktiivselt hallatud riskifondid.
Nüüd, kümme aastat hiljem, on selge, et Buffett võitis selle kihlveo ning küsimus polnud ammu enam selles, kas ta võidab, vaid selles, kui suurelt ta võidab.
S&P 500 indeks näitas nende aastate jooksul keskmiselt 7,1-protsendilist tõusu, Protege Partnersi poolt kihlveoks välja valitud aktiivselt hallatavad riskifondid said keskmiseks aastatootluseks kõigest 2,1%, vahendab Business Insider.
Kumbki pool pani kihlveo alguses 320 000 dollarit võlakirjadesse, mis hinnanguliselt pidid tänaseks ajaks kasvatama selle raha 1 miljoni dollarini. Ühel hetkel liigutati kapital aga Buffetti investeerimisfirma Berkshire Hathaway aktsiatesse ning need 11 200 aktsiat on tänaseks väärt 2,22 miljonit dollarit.
Buffett on otsustanud kogu raha annetada heategevuseks oma kodupaigas Omahas, Nebraska osariigis.
Buffett on aastakümneid rõhutanud, et talle ei meeldi see viis, kuidas aktiivselt juhitud fondid lubavad klientidele, et nad edestavad turgu, samas, kui klientide rahalt võetakse suuri teenustasusid. Selle kihlveo valguses oli Buffettil igati õigus ning see on järjekordne tõestus passiivse indeksinvesteerimise fännidele.
Pärast finantskriisi on aktiivselt hallatavatest fondidest raha järjest rohkem välja voolanud ning passiivsed fondid on investoreid kordades juurde saanud. Järjest suurem arv erinevaid indeksfonde on viinud passiivse investeerimise teenustasud väga madalale ning muutnud investeerimise kättesaadavamaks.
Protege Partnersi looja Ted Seides ei ole aga jonni jätnud, kui mai kuus kirjutas ta Bloombergis, et sooviks Buffettiga kihlvedu “topelt või mitte midagi” stiilis veel kümneks aastaks jätkata.
“Minu hinnangul oleks kihlveo jätkamisel veel üheks dekaadiks tulemusel väga suured võimalused meie kasuks pöörduda, kuna S&P 500 indeks tundub hetkel ülehinnatud ja on reaalne võimalus, et see pakub passiivsetele investoritele lõpuks tuska.”
