Kui reeglina paistavad igapäevaelus silma suured rahvusvahelised firmad ja nende kaubamärgid, siis Euroopas ning sealhulgas ka Eestis on väga suur osa majandusest väikeste ettevõtete kanda.
2015. aastal oli Euroopa liidus 23,5 miljonit mitte finantssektoris tegelevat ettevõtet ning nendest
98,7% olid väikeettevõtted kuni 49 töötajaga, keskmise suurusega ehk 50-249 töötajaga oli 1% ja ainult 0,2% olid suured, rohkem kui 250 töötajaga firmad.
Väikefirmade seas oli vähem kui kümne töötajaga mikroettevõtteid koguarvust 93%. Suurfirmasi on Euroopa Liidus vaid 0,2%, kuid nad moodustavad 33% tööhõivest ja andsid 44% kogu lisandväärtusest. Siiski, vaadates palgatöötajate arvu Euroopa Liidus, pakkusid väikeettevõtted 2015. aastal tööd peaaegu poolele tööjõulisest elanikkonnast. Samal ajal, kui 17% inimestest töötas keskmise suurusega ettevõtetes ja kolmandik suurtes. Lisandväärtus väikefirmades oli 38%, keskmistes 19% ja suurtes 44%.
Nii ettevõtja kui ka riigi seisukohast on väikeettevõtted väga olulised. Enamik Eesti ettevõtteid on mikro- ja väikeettevõtted, milles on hõivatud üle poole töötajatest ja millesse laekub üle poole ettevõtete kogutulust. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning see aitab muuta kogu majanduse
paindlikumaks.
Keskmisteks- ja väikeettevõteteks ehk VKE-deks loetakse ettevõtteid, kus on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit ja/või on aastase bilansilehega kuni 43 miljonit eurot. Eestis moodustavad väikeettevõtted 54,8% tööhõivest, keskmised 23,4% ja suured 21,8%. Lisaks annavad VKE-d Eestis 81% ettevõtlussektori käibest, 76% ekspordist ning 53% SKP-st.
Vaata Eurostati graafikut väikeste, keskmiste ja suurte ettevõtete erinevate näitajate kohta SIIT.
