polar.com

Vaatamata ehitusturu jahenemisele Merko Ehituse müüdud korterite arv suurenes

Foto: Siim Semiskar

Merko Ehituse 2019. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 73 miljonit eurot ning 9 kuu müügitulu kokku 228 miljonit eurot. Müügitulu on alates aasta algusest vähenenud Eestis ja Lätis ning oluliselt kasvanud Norras, Leedus on müügitulu säilinud enamvähem eelmise aasta tasemel. Maksueelne kasum oli kolmandas kvartalis 2,8 miljonit eurot ja 9 kuuga kokku 10,3 miljonit eurot. Kontserni emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli kolmandas kvartalis 2,5 miljonit eurot ja 9 kuu puhaskasum 7 miljonit eurot.

Tulenevalt viimasel kahel aastal töös olnud suurte ehitusobjektide valmimisest, ehitusturu jahtumisest ja kontserni strateegilise fookuse tugevamast suunamisest korteriarendusele, on müügitulu eelmise aastaga võrreldes vähenenud 24%, samas maksueelne kasum on vähenenud 18%. Arvestades ehituslepingute portfelli langustrendi viimase 1,5 aasta jooksul, on mahtude langus käesoleval aastal ootuspärane. Kontserni fookuses on jätkuvalt era- ja avaliku sektori koostööprojektid (PPP), kus seni on kõige suurem turuaktiivsus olnud Leedus, seisab Merko Ehituse pressiteates.

Majanduse ja kinnisvaraturu arengutest sõltuvalt on Baltikumis ehitustellimuste maht tervikuna langustrendis. Ehitusaktiivsuse vähenemist mõjutab järjest enam ka pankade suurenev ettevaatlikkus klientide ja finantseeritavate projektide valikul ning laenumarginaalide kasv. Eratellijate aktiivsuse vähenemist ei ole avaliku sektori tellimused suutnud kompenseerida. See seab peatöövõtjad üha keerulisemasse konkurentsiolukorda ja suurendab survet kulude vähendamiseks. Langev ehitusaktiivsus võib ühel momendil tähendada järeleandmist ka sisendhindade osas, kuid seni pole seda veel toimunud. Seega tegutsevad peatöövõtjad endiselt keskkonnas, kus ühelt poolt on surve tellijatelt (leppetingimused) ning teiselt poolt alltöövõtjatelt (kulud).

Kontsern on jätkanud plaanipäraselt investeeringuid elukondliku kinnisvara arendamisse. 9 kuuga on kontsern investeerinud kinnisvaraarenduse ärivaldkonda 83 miljoni eurot, millest ligi 65 miljonit eurot korterite ehitamisse ning ligi 19 miljonit uute arendusalade soetamisse Leedus ja Eestis, tagamaks arendusvõimekus ka järgmistel aastatel. Eestis, Lätis ja Leedus on kontsernil arenduses kokku enam kui 1100 korterit.

Suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid. Kolmandas kvartalis müüs kontsern 106 korterit võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartali 87 korteriga. Müügivalmis ja eellepingutega katmata oli septembri lõpus kolmes Balti riigis kokku 123 korterit.

Kontserni teostamata ehituslepingute portfell vähenes 2019. aasta septembri lõpuks 152 miljoni euroni, langedes eelmise aasta sama seisuga (239 miljonit eurot) võrreldes 36%. Uusi lepinguid sõlmiti üheksa kuuga 128 miljoni euro ulatuses, mis on 19% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (157 miljonit eurot). Suurimad lepingud kolmandas kvartalis sõlmiti Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimiseks, koolihoone ja ühiselamu ehituseks Lätis Babīte maakonnas Pinkis ning Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja rajamiseks. Lisaks eelnimetatutele olid suuremad töös olevad objektid Eestis Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus, Türi Põhikooli ehitus, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsiooni rajamine, Pärnu mnt 186 ärihoone, Suure ja Väikse väina merekaablite rajamine, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning Hundipea sadama rekonstrueerimine ja süvendus, Lätis Lidl logistikakeskus, Alfa kaubanduskeskus ning Laima šokolaaditehas, Leedus Neringa hotell, Quadrum büroohoone ja Vilniuses erakooli hoone.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga