Head lugejad!
Märts oli minu jaoks muutustega kuu. Mida rohkem filosofeerin oma eluteekonna üle, siis aina rohkem esitan endale küsimusi.
Viimane aeg hakkas eelmisel töökohal tegutsema tulema pähe mõtteid nagu “kas mul on siin võimalik areneda?” “kas mul on töökaaslastega ühised vaated?” “kas see füüsiline pingutamine on väärt tervise tapmist?” “kas ma saan olla lähemal oma perele ja osa oma kogukonna tegevustest?” jne.Märtsi lõpus avanes võimalus vahetada töökohta, füüsilisema töö pealt liikuda vähem keha koormava müügiesindaja tööle. Mõlemaid valikuid kaaludes otsustasin liikuda edasi, isegi kui see finantsiliselt alguses tähendab palgatöö sissetuleku vähenemist. Kuid nagu ikka, müügis on võimalik sama ajaga teha rohkem. Lisaks meeldis mulle väljakutse, et ma liigun valdkonda, millest ma midagi ei tea ja totaalne mugavustsoonist välja tulek pea iga päev.
Viimane aeg hakkas eelmisel töökohal tegutsema tulema pähe mõtteid nagu “kas mul on siin võimalik areneda?” “kas mul on töökaaslastega ühised vaated?” “kas see füüsiline pingutamine on väärt tervise tapmist?” “kas ma saan olla lähemal oma perele ja osa oma kogukonna tegevustest?” jne.Märtsi lõpus avanes võimalus vahetada töökohta, füüsilisema töö pealt liikuda vähem keha koormava müügiesindaja tööle. Mõlemaid valikuid kaaludes otsustasin liikuda edasi, isegi kui see finantsiliselt alguses tähendab palgatöö sissetuleku vähenemist. Kuid nagu ikka, müügis on võimalik sama ajaga teha rohkem. Lisaks meeldis mulle väljakutse, et ma liigun valdkonda, millest ma midagi ei tea ja totaalne mugavustsoonist välja tulek pea iga päev.
Loe edasi SIIT.
