Täna räägin kiirelt epideemiast. Ei, mitte sellest epideemiast. Peaaegu kogu kaasaegne maailm vaevleb kroonilises unevähesuses ning seda nimetatakse lausa rahvatervise epideemiaks.
Olen siin une olulisusest varemgi korduvalt rääkinud ning ise veendunud “magamissõber”, kui seda nii üldse nimetada saab. Nimelt on inimene ainus liik maailmas, kes ennast teadlikult ja meelega unest ilma jätab. Sellest lähtuvalt olen ma nähtavasti loom, sest isegi paarikuise tite kõrvalt on mu esimene prioriteet elus uni täis saada ning selle järel tuleb kõik muu. Absoluutselt kõik muu (pingejärjekorras järgmised vundamendikivid on kvaliteetne söök ja piisav liikumine).
Loe edasi SIIT.
