Paljud inimesed on kuulnud “rahalise vabaduse” väljendit, kuid ei tea sageli selle definitsiooni. Rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe selgitab, et rahaline vabadus tähendab, et sinu investeeringutelt saadav passiivne sissetulek katab ära kõik sinu igakuised elamiskulud. Ehk tekib olukord, kus ei ole enam vajadust muretseda palgatööst saadava sissetuleku pärast, vaid sinu investeeringud võimaldavad igakuiselt elamiskulude katmist, andes sulle võimaluse oma aega täielikult kontrollida.
Arumäe tõdeb, et kontroll oma aja ja raha üle on väga olulised, sest need annavad meile vabaduse. Vabaduse selles mõttes, et kus ei ole vajadust teha tööd üksnes raha pärast või tegeleda ebameeldivate ülesannetega, kuna finantsiline sõltumatus pakub valikuvabaduse. Rahalise vabaduse eestkõneleja usub, et rahaline vabadus on võimalik igaühe jaoks ja see võiks olla iga inimese sihiks – suurendada oluliselt oma majanduslikku heaolu, et me ei peaks sõltuma ainult oma palgast.
Kõige suurem takistus, mis hoiab inimesi tagasi, on halb võlg
Arumäe toob välja, et enamus inimesi tegutseb selle nimel, et teenida kõrgemat palka, kuid pelgalt palga suurendamine ei vii meid finantsvabadusele lähemale. “Üks suur takistus, mis inimesi tagasi hoiab, on tegelikult halb võlg ehk võlg, mida pead ise maksma. Halva võla on inimesed endale võtnud, soovides sageli elada üle oma võimete ja lubada endale asju, mida nad tegelikult endale täna lubada ei saa. Rahandusministeeriumi statistika järgi said eelmisel aastal ligi 100 000 inimest Eestis võlgniku teate täitemenetluse alustamiseks. See tähendab seda, et nad olid oma võlgadega üsna keerulises olukorras. Halb võlg on sageli nagu sangpomm jala küljes, mis takistab liikumist finantsvabaduse poole, kuna meil on kohustus, mis hoiab meid pidevalt tagasi,” selgitab ta ja lisab, et on oluline omada selget plaani, kuidas vabaneda halvast võlast.
Üks viga, mida vaesed ja keskklass teevad, on Arumäe sõnul see, et nad võtavad kõigepealt kohustused, millele alles järgnevalt hakatakse mõtlema, kuidas sissetulek nende täitmist võimaldaks. Samal ajal rikkad teevad aga vastupidi – nad alustavad esmalt varade loomisega ja võtavad kohustusi ainult siis, kui on kindlad, et nende varadest saadav tulu katab need kohustused, et mitte panna ennast keerulisse finantsolukorda. “Kui saame aru hea ja halva võla erinevusest, siis see tegelikult annab meile täiendavaid võimalusi sellest olukorrast välja tulla.”
Kasuta oma aega targalt
Teiseks takistuseks toob Arumäe välja, et selleks, et rahalise vabaduse teekonnal alguses edasi liikuda, on oluline keskenduda oma kapitali järkjärgulisele suurendamisele, mitte oodata kiireid lahendusi. Ta toob esile, et tihti ootavad inimesed kiiret edu, kuid tegelikkuses nõuab kapitali kasvatamine aega ja pühendumist. Kapitali kõige turvalisem kasvatamise viis pole esialgu oma rahaga investeerimisriskide võtmises, vaid sissetulekute sihipärases ja teadlikus suurendamises ning rahatarkuse omandamises. “Sinu pakutav väärtus määrab tulu suuruse. Ehk sa pead leidma viisi, kuidas oma sissetulekuid suurendada, näiteks leidma endale kas lisatöid, alustama mõne äriga, pakkuma sedasama teenust, mida sa täna oma tööandjale pakud veel mõnele kliendile,” lausub ta ja lisab, et erinevad viisid, kuidas oma tulusid suurendada, on seotud eelkõige sellega, et targemalt oma aega kasutada ja võimalikult palju väärtust teistele pakkuda, et nad tahaksid selle eest sulle oma raha maksta.
Ise saab väga palju ära teha
Arumäe räägib, et valuuta toimib väärtuse tõendina, olles põhimõtteliselt mõõdik, mille abil reaalses elus hinnatakse, kui palju keegi ühiskonnale väärtust lisab. Kui me loome vähe väärtust, siis meil on vähe raha. Kui me loome palju väärtust, siis meil on rohkem raha. See on see, mida igaüks meist saab mõjutada. “See võib eeldada ka seda, et pead teatud oskusi arendama või omandama täiesti uued oskused, et saaksid oma sissetulekuid suurendada. Praegused oskused ei pruugi tagada sissetuleku kasvu võimalusi. Sa ei pea end piirama praeguse olukorraga – alati on võimalik pöörata uus lehekülg ja hakata õppima või tegutsema täiesti uues valdkonnas, millega sa pole varem kokku puutunud. Seega on kapitali kasvatamiseks erinevaid lahendusi. Ise saab väga palju ära teha, kui tuled oma igapäevasest mugavusest välja ja mõtled viise, kuidas oma sissetulekuid suurendada,” leiab ta.
Rahamäng käib selle peale, kas sul on varad või neid ei ole
Rahalise vabaduse ekspert toob välja, et üks mõtteviisi erinevus, mis eristavad rikkaid, vaeseid ja keskklassi, on näiteks see, et vaeste ja keskklassi puhul on arvamus, et rahamäng käib päriselus selle peale, kellel on suurem palk. Arvatakse, et kui leitakse veel kõrgema palgaga ametikoht, siis mure ongi lahendatud. Tegelikult pole see aga päris nii lihtne. Arumäe selgitab, et rahamäng käib tegelikult selle peale, kas sul on varad või sul ei ole varasid. “Inimestel, kes pole rahatarkust omandanud ega investeerinud, puuduvad tegelikult varad. See on arusaadav ja levinud, kuna rahatarkuse teemat ei käsitleta tavaliselt ei kodus ega haridussüsteemis.”
Sageli on rahalise vabaduse saavutamine pikem protsess
Ka Arumäe ise, kui hakkas esimest korda rahatarkust õppima ja täitis ära oma isikliku finantsaruande, siis avastas ta, et tema varade lahtris oli suur ümmargune null. Kuna ta sai aru, et mäng käib selle peale, et kasvatada oma varasid, siis tekkis tal loomulik soov ja huvi välja mõelda, mis on need varad, mida on võimalik luua, mille vastu on ka huvi ja kirg. Ta tõdeb, et see on olnud pikk protsess. “Sageli miks inimesed loobuvad rahalise vabaduse saavutamisest, on see, et nad loovad endale liiga kõrged ootused. Nad tahavad saavutada suure finantsilise edu 1-2 aasta jooksul, kuid sageli on see oluliselt pikem protsess. Ka minu enda elus võttis see aega umbes 3-5 aastat enne kui toimus muutus,” räägib ta ja lisab, et kui inimene soovib tõeliselt majanduslikku heaolu saavutada, siis ta peab võtma endale pika plaani, liikuma edasi väikeste sammudega, leidma enda ümber kogukonna, kes tegelevad aktiivselt sind huvipakkuvate teemadega, ja hakkama nendega ideid vahetama.
