Investeerimine – see on viimastel aastatel on läbivalt kuum teema. Järsku on hakatud rääkima raha paigutamise vajadusest, selle kasvatamisest, passiivtulust ning erinevaid investeerimisgurusid, koolitajaid, kõiketeadjaid ning mentoreid on ilmunud pea kõikjale nagu seeni pärast vihma. Aga mis mul sellest? Miks ma peaksin end laskma üldse sellest teemast mõjutada? Mis minul tulevikust, kui elu toimub täna, siin ja praegu?
Aga homme on ka päev. Ülehomme ka, ilmselt. Ja raha on meil kõigil vaja. Tänapäeva ühiskond on juba selline, et pelgalt toiduvarude ja vee najal sotsiaalselt kõlblikku ning täisväärtuslikku elu enam ei ela. Iga asi maksab ning elu läheb aina kallimaks. Okei, käin tööl, teenin raha ja ostan kõik, mida vajan selleks, et elada sotsiaalselt kõlblikku ja täisväärtuslikku elu. Ikkagi, miks ma siis peaksin investeerima, kui mul on kõik praegu väga hästi?
Investeerimise küsimus on suhtumises. On inimesi, kes elavad laen laenu otsas ning peavad seda normaalseks. Nad elavad enda meelest hetkes ning tulevad kuidagi ots-otsaga kokku (või siis mitte), kui arved on makstud ja liisingud-laenumaksed tasutud. Jah, nemad hoolivad teistest asjadest kui sellest, mida investeerimine võib anda.
Nimelt tehes kasulikke investeeringuid, on liikuda ühe järjekordse müstilise ning populaarse termini juurde, milleks on finantsvabadus. Vabadus meeldib ju kõigile: meenutagem koolipäeva lõppu või maagilist lauset vanemate suust – “me lähme nädalavahetuseks maale, ära siis lollusi tee.” Olid ju toredad hetked, mil sai end vabamana tunda?
Juba seetõttu peaks investeerima, et jõudagi finantsvabaduseni. On ju hea, kui ostad, mida soovid ja ei pea sente lugema? Stressi on vähem, olemine on vabam ning tuju ka parem. Elukvaliteet on ka kohe teine, sest ilmselt ostaksid odavama, ent vähemkvaliteetsema toiduaine asemel hoopis kallima, ent kvaliteetsema toote. Või kui tahad, siis puhkad soojal maal. Näiteks homme ja seal, kuhu soovid, sest sul on see võimalus olemas. Vabadus valida, vabadus teha, vabadus olla, vabadus nautida.
Investeerida on lõbus mitmel põhjusel – nimelt on väga tore näha, kuidas investeeritud raha end ise kasvatab ning paisub. Aga selleks on vaja kannatust ning kannatust meil kiire elutempo juures enam eriti alles jäänud pole. Selge, tuleb treenida. On öeldud, et kõige rohkem võidavad need inimesed, kes on ära unustanud, et neil on kuhugi üldse raha investeeritud, sest nad ei käi pidevalt jälgimas, kuidas aktsial läheb. Need, kes teevad seda väga tihti, on rohkem stressis ning võivad väiksema languse korral oma osaluse müüki panna, kartes, et langustrend jätkub.
Praegu on investeerimisbuum, kuid esmakordselt muus sektoris kui traditsioonilistes – kinnisvara, aktsiad, võlakirjad. Nüüd on krüptovaluuta ning investeerimisega tehakse esimesed sammud just Bitcoini või Etherumi soetades. Loodetakse kiirelt rikkaks saada ning esimeste languste puhul hakatakse väristama ja kaalutakse krüptokolikate müümist. Kannatust ei ole ning närvi ja külma kõhtu pole ka piisavalt selleks, et panna see reaalajas liikuv graafik kinni ning tegeleda oma igapäevaasjadega edasi.
Mitte midagi siin maailmas ei sünni üleöö, samuti ei saa kõik rikkaks üleöö. Investeerimine nõuab kannatlikkust ning ajastust, samuti on väga tähtis ka süstemaatilisus. On palju lihtsam kasvatada oma portfelli, kui investeerid igakuiselt sama summa võrreldes ühekordse rahasüstiga. Tuleb korralik erinevus, kas panna 1000 eurot korra või 1000 eurot igakuiselt. Aga see nõuab distsipliini. Ja seegi on treenitav.
Tehke rahast raha, sest see hetk, mil enam kopikat lugema ei pea ning tuju ja tervis on paremad, on seda kõike väärt. Sinna ei jõua kõik inimesed, sest kõikidel pole piisavalt distsipliini, tahet ning süsteemsust. Aga äkki sinul on?
Jan Kuusk
Investeerimine ei ole ikka päris nii et pane raha kasvama.
Tore muidugi innustada aga tuleb teha ettevaatusega.
Ei ole võitjaid ilma kaotajateta ning paljud inimesed satuvad hasarti ning pigem laostavad end, investerimisega kaasnevad riskid ning seda tuleb alati rõhutada kui selliseid soovitusi anda.