Kas blogida anonüümselt või avalikult, selles on küsimus!

Pixabay

Hiljuti tõstatas Eesti investorkogukonna üks liidreid Kristi Saare Finantsvabaduse Facebooki teemas üles huvitava teema, kus küsis, miks uuem generatsioon blogijaid on pigem valinud anonüümse blogimise tee ning ei taha oma nime alt rahaasjadest rääkida.

Kuna Rahajutud.ee keskkond on just erinevate blogide koondamiseks loodud ning teema on meile väga südamelähedane, siis otsustasime seda veidi rohkem avada.

“Lugesin täna erinevaid finantsblogisid ja tekkis küsimus. Viimase 5+ aasta jooksul on blogisid tulnud väga palju juurde, aga neist nimelisi st mitte anonüümseid on ainult mõni üksik. Kui mina alustasin blogimist esimese blogiga, siis kirjutasid veel Jaak (Rikkaks saamise õpik), Taavi (RahaFoorum.ee) ja Tauri (Rahapuu: inimeselt inimesele). Siis hakkasin kirjutama mina (Kristi investeeringud) ja nimeliselt kirjutavad veel Taavi (taavi.golive.ee), Madis (Rahaasjad) ja Märten (dividendinvestor.ee). Miks rohkem nimelisi blogijaid pole? Kas ikka on rahaasjadest rääkimine nii tabu? Kas mõni blogija tuleb kunagi ka kapist välja oma päris nimega? Kas kõik põnevad jutud on juba räägitud? Naabrid saavad teada?” kirjutas Saare oma esialgses postituses.

Esimene arvamus Saare küsimusele vastuseks oli: “Tekitab äkki rohkem kõlapinda, et a’la, huvitav kes mingi nime taga ikka tegelikult on. Teiseks tagala kindlustamine,et kui korstnasse lendab, siis keegi ei saa teada, et see tegelikult sina olid.”

Vahepeal tehti ära ka Malluka nali, kes mäletatavasti hiljuti võttis kätte ja hakkas Bondora investoriks. Siis läks juba suhtarvude analüüsimiseks, kas Eestis on finantsblogijaid maailma keskmisest rohkem või vähem ning mida see räägib meie investeerimiskultuurikihi paksusest.

Üks blogilugeja käis välja oma mõtte: “Mina hindan blogi selle järgi, et kui head infot see mulle annab. Näiteks dividendinvestor.ee oli ka anonüümselt väga äge blogi, set ma sain palju tarkust sealt. Mind ei huvita eriti see, et miks blogija kapis istub ja mul ei ole vaja nimeliselt kellegi investeerimisportfelis sobrada ja ma ei tarbi netikommentaariume ei anonüümseid ega nimelisi.”

Ise täiesti avalikult populaarset Rahapuu blogi kirjutav Tauri Alas oli seda meelt, et avalik esinemine võib tuua lisaprobleeme: “Anonüümsusega kaasnevad teatud eelised, millest loobuda ei soovita. Mul on mitmel korral olnud möödarääkivust selles osas, et keegi sõber loeb blogi ja ütleb, et näed, sul on mitu tonni investeeritud, tee 200 euri laentsi. Teiselt poolt olen saanud ka kirja, kus mingit asja sooviti osta ja kommenteeriti, et “ära liiga palju küsi, sa selle investeerimisega teenid kindlasti piisavalt!”. Ehk siis jääb mulje, et raha kasvab puu otsas ja kui sa seda vabalt ei külva, siis oled halb ja vastik inimene. Aga samal ajal kui mina selle “tonni” nimel vaeva nägin, siis teine tegelane lasi luuslanki.”

Ühe anonüümse blogija vaate tõi Eluolust blogi autor: “Üks peamisi põhjuseid, miks anonüümselt blogi peetakse on EMTA. Lisaks veel saab anonüümselt kõigest vabalt rääkida, ei pea midagi ega kedagi kartma. Kindlasti jääb asi julguse taha ka kinni. Kui enda nime blogiga ära seod, siis kohe ka märk küljes. Paljudele selline värk ei meeldi, k.a mulle. Lisaks veel pinge lugejate ees, et kuna sa blogid, siis järeldatakse, et sul peab kõik hästi minema, aga äkki ükskord põled läbi ning teed ennast lolliks tuhandete lugejate ees.”

Kui miinused olid suures plaanis välja toodud, siis ühe huvilise initsiatiivil hakati arutama, kas avalikult oma näoga blogimisel on ka mingeid konkreetseid plusse.

Kristi Saare arvates on küll: “Tutvusringkond, networking, head pakkumised. Positiivset on palju.” Tema kaaslane Investeerimisraadiost, Tauri Alas nõustus: “Mina tean ja tunnen seetõttu mitmeid blogijaid isiklikult ja olen saanud kogemusi vahetada. Samuti hoiab see mind inimesena ärksana, et oma seatud eesmärke ja lubadusi peaksin. Anonüümselt on lihtne ära kaduda, mina aga soovin, et uue kriisi käigus suudaksin tugevamalt välja tulla.”

Ennast “poolavalikuks blogijaks” pidav Veel üks investeerimisblogi kirjutav neiu kommenteeris: “Minu jaoks on positiivne see, et väga paljud tuttavad tegelikult tunnevad huvi ja tahavad neid teemasid arutada. Negatiivseid kommentaare on (otse) sellega võrreldes väga minimaalselt tulnud. Negatiivse poole pealt tooks välja väikse hirmu, et kellelgi võib tekkida suhtumine, et “sul pole ju tegelt seda tasu/võlga/palgatõusu vaja, kui sa nii palju säästa suudad.”

Otsekohese ütlemisega väikeinvestor Madis Müür kirjutas endale omaselt: “Kokkuvõttes anonüümsuse kasuks räägivad umbes samad pseudopõhjused, mis ka ettevõtlusega alustamise vastu räägivad: äkki teen vea, äkki saan edukaks ja saadakse kadedaks, tahetakse rahhi. Pooltargumendid on nagu Kristi ütles reaalne kasu, networking, võimalused, tagasiside. Ilma ma poleks saanud Cleveroni investeerida näiteks, Ampleril, Frankil ja Siidrikojal aidata raha tõsta ja Rahakrati blogiauhinda endale napsata!”

Konkreetne teema on Finantsvabaduse Facebooki grupis veel jätkumas ning kellel huvi, saab minna oma arvamust avaldama.

Rahajutud.ee portaal arendab seda teemat kindlasti edasi ja üritame saada anonüümsetelt blogijatelt tagasisidet, miks nad on otsustanud varjunime taha peituda.

6 kommentaari

  1. Mis vahe sel on, kuidas keegi kirjutab? Täpselt ei saagi aru, kas see “liider” otsib päriselt vastust (mis on juba käes erinevate kommentaaride näol) või viiskab lihtsalt bensu lõkkesse ja kütab rahvast üles nagu omal ajal DJ Ryan Angelos.

    1. Rahakratt, aga kuidas Kadri Simson sulle kunagi helistada saab kui ta ei tea, kes sa oled? Kuidas su unistused siis täituvad? 😉

  2. Poolt ja vastu argumendid on täitsa mõistlikud.
    Küll aga hetkel veel kaalun ise jääda anonüümseks blogijaks ehk tulevikus muutub midagi, never know.
    Mina hakkasin blogima sellepärast, et enda ellu järjepidevust ja paremat ülevaadet oma finantsidest saada.
    Nüüdseks on pisku asi edasi arenenud ning tänu Rahajutud.ee’le käib igakuiselt tuhandeid lugejaid.

  3. Meelelahutusliku koha pealt lisaks, et kui suudetakse anonüümsena piisavalt publikut oma blogi juurde meelitada, saab klassikalise “anonüümsest avalikuks” mineku meediatriki teha ja sealt endale veel lisakuulsust teenida! 🙂

    Aga tõsisemal lainel torkas silma kommentaar, milles keegi tõdes, et teda ei huvita, kas blogija on anonüümne või mitte, vaid oluline on see, kas tema postituste lugemine midagi juurde annab – olgu see siis meelelahutuslik, äriline või mingi alternatiivne kasu.

    Isiklikust vaatepunktist leian, et samuti väga ei hooli, kas on tegu avaliku või anonüümse blogiga – järjepidevus on palju olulisem kriteerium hea blogi puhul. Hea on igakuiselt kaasa elada blogijatele, nende tegemistele ja neid ka omalt poolt vahest julgustada.

    Blogide lugemisel käib kaasas oma mõtetes autori isikustamine nii avaliku blogija kui ka anonüümse puhul – viimase variandi korral tekib seejuures tunne nagu loeks raamatut, mille põhjal veel filmi tehtud pole ning kus peategelane tuleb enda kujutlusvõimel lasta loetu põhjal valmis treida.

    Aga Kristit siiski kiidaks teema püstituse eest. Bensiiniga või mitte – külmaks see teema ei jäta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga