Hajutamine ühe portfellihalduse strateegiana on ilmselt kõigile tuttav. Selle eesmärk on maandada oma investeerimisportfelli kui terviku riske. Sõltuvalt strateegiast ja riskitasemest kasutab iga investor seda tööriista muidugi erinevalt – kes rohkem, kes vähem. Küll aga on oluline endalt küsida, kas see tegevus sellisel kujul täidab oma eesmärki, kas see tegelikult annab portfellile soovitud tulemust?
Juhatades sisse oma mõtet toon ma välja tabeli erinevate varaklasside alusvaradest ja mõningatest nende kaubeldavatest instrumentidest.
Loe edasi SIIT.
Minu tagasihoidlik seisukoht madala riskiga võlakirjadesse investeerimisel on see, et nad on investori jaoks vajalikud/kasulikud kui;
* Investor on varade kogumise faasist jõudnud seisu, kus ta realiseerib regulaarselt oma investeeringuid. Võlakirjad on ajalooliselt turulanguste ajal pakkunud aktsiatega võrreldeles portfellile languse osas pehmendust. Miinuses ikka, aga mitte nii tugevas miinuses kui näiteks ainult aktsiate puhul. Lõppkokkuvõttes annab see võimaluse ka turulanguste ajal oma portfelli vahendeid realiseerida ja samas mitte nii palju liiga teha.
* Võljakirjad on investorile iseenda eest kaitmiseks. -30% on languse ajal psühholoogiliselt kergem taluda kui -50%. Kui võlakirjad ja sellest tulenevalt vähem volatiivne portfell aitab investoril languse ajal teel püsida ja mitte lollusi teha, siis nad õigustavad ennast.
… AGA, kas võljakirjad ikka on vajalikud kõrge riskitaluvusega investorile (seda on muidugi väga keeruline hinnata enne kui reaalselt langus käes 🙂 ), kes on alles varade akumuleerimise faasis ja ei plaani aktsiainvesteeringuid realiseerida? Isegi kui turulanguse sügavaimas faasis on aktsiad tipust näiteks -50% alla tulnud, siis see ei tähenda mitte midagi senini kuni sa pole aktsiaid maha müünud ja oma kaotusi lukustanud. Ajalugu on näidanud, et pärast langust tuleb alati tõus – kui hoida külma pead ja mitte languse ajal müüa, vaid osta, siis on hea tõenäosuses langusest võitjana välja tulla. Omades portfellis võljakirju, siis küll vähendad tõenäoliselt oma portfelli riski ja hinnakõikumist, kuid sama suure tõenäosusega vähendad ka portfelli pikaajalist tootlust. Seda aga nagu ma lõigu alguses ütlen, siis selle eeldusega, et oled alles varade kogumise faasis ja ei plaani veel 5+ (pigem 10) aastat oma investeeringuid realiseerida.
Ühisrahastus samas huvitav varaklass ja pakkunud lühikesema ajaloo põhjal investoritele head tootlust. Kui statistika näitab, et liigub ka turulanguse ajal aktsiatega võrreldes vastassuunas, siis tundub olevat hea täiendus portfellile. Pole aga ise ühisrahastuse valude ja rõõmudega piisavalt hästi kursis, et hinnata näiteks kas ja mis muud riskid sellega kaasneda võivad.
Ühisrahastuses peaks suurim risk olema see, et see varaklass pole sellises mahus ühestki suurest kriisist läbi käinud ja keegi tegelikult ei oska öelda, mis saab. Mingid vanemad portaalid küll tegid eelmise kriisi läbi, aga see maht oli hoomamatult väiksem.
Me küll teame ajalooliselt umbes, kuidas käituvad sellised tarbimislaenud kriisioludes, kuid ühisrahastuse puhul lisandub portaalirisk ning investoririsk. Toon ühe näite:
Kui portaalil on olemas järelturg, siis mis juhtub, kui asi hakkab hapuks minema? Inimesed hakkavad oma laene maha müüma ja tahavad raha portaalist välja võtta. Kui tekib mingi kriitiline mass selliseid paanikuid, siis mis võib juhtuda? Kas portaalil on piisavalt likviidset vara, et kõik nõuded korraga rahuldada? Kui pole, kas see toodab uut paanikat? Aga saame kõik seda ilmselt kunagi näha 🙂 Ma kusjuures ühisrahastuses suht suurelt sees.