fbpx
Close

Euroopa keskpank püüab tagada inflatsiooni naasemise 2% juurde

Avatar

Foto: Pixabay

Inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Euroopa Keskpanga nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Tänane otsus kajastab ajakohastatud hinnangut inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Eurosüsteemi ekspertide juunikuu makromajandusliku ettevaate kohaselt on koguinflatsioon 2023. aastal keskmiselt 5,4%, 2024. aastal 3,0% ja 2025. aastal 2,2%. Hinnasurve näitajad püsivad kõrged, ehkki võib täheldada mõningaid leevenemise märke. Eurosüsteemi eksperdid on oma inflatsiooniprognoosi (ilma toiduainete ja energia komponendita) ülespoole korrigeerinud, seda eelkõige 2023. ja 2024. aastaks. Selle põhjuseks on varasemad oodatust kõrgemad näitajad ning tugeva tööturu mõju inflatsioonitempo aeglustumisele. Ekspertide praeguse hinnangu kohaselt peaks inflatsioon olema 2023. aastal 5,1%, 2024. aastal 3,0% ja 2025. aastal 2,3%. 2023. ja 2024. aasta majanduskasvu prognoose on mõnevõrra allapoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks majandus kasvama 2023. aastal 0,9%, 2024. aastal 1,5% ja 2025. aastal 1,6%.

Samal ajal avaldub varasemate baasintressimääratõusude mõju jõuliselt finantstingimustes ja vähehaaval ka majanduses tervikuna. Laenukulud on järsult suurenenud ja laenuandmise kasv aeglustub. Kuna rangemad rahastamistingimused peaksid üha enam pärssima nõudlust, on see peamine põhjus, miks inflatsioon eeldatavalt edasi aeglustub ja läheneb EKP seatud eesmärgile, seisab Eesti Panga pressiteates.

EKP nõukogu edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad viiakse piisavalt piiravale tasemele selleks, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde, ning neid hoitakse sellel tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandusja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

EKP nõukogu kinnitab, et varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud peatatakse alates 2023. aasta juulist.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 21. juunist 2023 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,50%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)

Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta juuni lõpuni. EKP nõukogu peatab varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud alates 2023. aasta juulist.

Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid kavatseb EKP nõukogu reinvesteerida vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.

Refinantseerimisoperatsioonid

Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud ja nende tagasimaksed toetavad tema rahapoliitika kurssi.

scroll to top