Eesti konkurentsivõime vähenemine on vaid osaliselt viimase aja kriiside tagajärg ja püsivamate probleemide lahendamine eeldab valitsuselt otsustavat tegevuskava, leidis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Eestis toimunud majanduspoliitiliste konsultatsioonide käigus, mis seekord keskendusid eeskätt konkurentsivõimele.
Eesti eksport on turuosa kaotanud kauem, kui saaks põhjendada nõrga välisnõudlusega viimases majanduslanguse tsüklis. Konkurentsivõime on vähenenud, tootlikkuse kasv aeglustunud ning viimaste kriiside armid kahandanud Eesti majanduse kasvupotentsiaali, milleks on IMF hinnangul ligi 2% aastas. Kiire hinnatõus on küll raugenud, kuid üldine hinna- ja kulutase riigis on kerkinud. Selleks, et konkurentsivõime kasvurajale tagasi pöörata, soovitab IMF majandusolude paranedes otsustavalt liikuda eelarve tasakaalu taastamise suunas ja planeerida vahendeid struktuurseteks reformideks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
„Fond on juhtinud tähelepanu väga õigetele Eesti majanduse kitsaskohtadele, millega on vaja tegeleda,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller. „Pikemas ettevaates mõjutab Eesti majanduse edu ja inimeste jõukuse kasvu suuresti just see, kui hästi suudavad meie ettevõtted oma kaupu ja teenuseid eksportida. Eesti inimeste tulevikujõukus sõltub uutest investeeringutest majandusse, eriti aga kõrgtehnoloogilistest ja innovatiivsetest investeeringutest. Seetõttu tuleks majanduspoliitikat ja vajalikke reforme ellu viies silmas pidada, et ettevõtetel oleks Eestis hea tegevuskeskkond ning nad oleksid konkurentsivõimelised ka piiri taga.“
IMFi hinnangul ei lahenda Eesti probleeme täiendavad riigieelarvekulutused, kuna see ei aita taastada konkurentsivõimet välisturgudel. Pigem võib riigieelarve majandusse süstitud stiimulist tingitud kulusurve Eesti konkurentsivõimet veelgi kahjustada ja vähendada eelarvevõimalusi tulevikus kasvavate kulude katteks. IMFi soovitus on hoida riigi eelarvepoliitika sel aastal neutraalne ning asuda kohe, kui majandus on toibunud, vähendama eelarvepuudujääki nii kulude kärpimise kui ka tulude suurendamise abil. Pikema jõustumisajaga otsuseid tuleks selleks teha juba praegu, muu hulgas viia ellu eelarvestrateegias kokku lepitud maksutõusud. Senisel kursil püsides jätkuks riigirahanduse seisu kiire halvenemine ning riigivõla intressimaksete kasv. IMF soovitab Eestil siseriikliku eelarveraamistiku tugevdamiseks kaaluda kulureegli kehtestamist, mis seaks piirid avaliku sektori kulude kasvule.
„Eelarvepoliitika vaatest on IMF valitsusega sarnasel arusaamisel, et riigieelarve seisu on majanduse kasvule pöördudes vaja oluliselt parandada ja seda plaanime ka teha. Nii kulude piiramise kui maksumeetmete rakendamisega. See nõuab meilt kõigilt järgnevatel aastatel suurt pingutust, kuid ka meie enda analüüs kinnitab, et sügisel riigieelarve strateegias riigirahanduse korda tegemiseks otsustatud meetmete maht on vajaliku tulemuse saavutamiseks piisav. Eelmine suvi leppisime kokku kulude kärpimise 360 miljoni ulatuses, see töö jätkub, siin aitavad kaasa null-eelarve ja eelarverevisjon. Nii eelarvetulude kogumiseks kui keskkonnaeesmärkide täitmiseks on hädavajalik rakendada 2025. aastast ka mootorsõidukimaksu – sama kinnitas IMF,“ rääkis rahandusminister Mart Võrklaev.
Mitmed IMF-i soovitused puudutavad majanduse pakkumise poolt: rohkem tähelepanu peaks pöörama tööjõu ja kapitali paremale jaotusele, täpsemalt sihitud tööturu ja ettevõtete toetusmeetmetele, uue tehnoloogia kasutuselevõtule ning vajadusele jälgida, et palkade kasv tootlikkuse kasvust ette ei kiirustaks. Ka rändekvoodid vajaksid ülevaatamist ning Eesti rohepöörde plaanid võiksid olla ambitsioonikamad.
Finantssektorit hinnates leidis IMF, et Eesti pangad on üldiselt endiselt hästi kapitaliseeritud, kuid näha on esimesi märke sellest, et laenukvaliteet on hakanud halvenema. Erilist tähelepanu vajab kinnisvarasektor. Kohane oleks üle vaadata, kas pankade krediidirisk on õigesti arvestatud ning kaaluda pankadelt suuremate puhvrite nõudmist. IMF toetas Eesti Panga otsust jätta vastutsükliline kapitalipuhver 1,5% tasemele. Pankade erakorraliste kasumite kohta märkis IMF, et need on tsüklilised ning nende erakorraline maksustamine vähendab pankade võimet luua puhvreid, mis aitaks halvemates majandusoludes jätkata majanduse rahastamist.
Eesti majandusele prognoosib IMF aeglast taastumist, mis jätab majanduse ka tänavu veel kergesse langusesse. Lähivaates on peamine kasvuhoob välisnõudluse taastumine. Keskmine hinnatõusutempo jääb IMFi hinnangul sel aastal 4% lähistele ja jätkab tuleval aastal aeglustumist.
