fbpx
Close

Eeva Esse: raha on kõige väärtuslikum siis, kui seda ei ole

Avatar

Eesti Rahvusringhäälingu kanalites paljude televaatajate ja raadiokuulajate südamed võitnud 27-aastane ajakirjanik Eeva Esse peab oma töö tõttu kursis olema kõigega, mis maailmas toimub. Oma raadiosaates “Agenda” kajastab Esse ka põletavamaid majandusteemasid nii Eestist kui ka välismaalt ning teemaderingi on sattunud ka otseselt investeerimise ning rahatarkusega seotud intervjuud.

Rahajutud.ee uuris, kuidas ta suudab nii erinevatel teemadel ennast kursis hoida ning kaasa rääkida, kuidas on lood tema personaalsete finantsharjumustega ning kas ta tegeleb ka investeerimisega. Kõik ikka selleks, et anda Eesti inimestele üha rohkem märku, et rahateemadel rääkimine ei ole tabu ning parandada sellega meie rahatarkust.

“Agenda” saatejuhina pead Sa olema väga laia silmaringiga. Kuidas Sa jõuad kõigega kursis olla?

See on keeruline küsimus, sest ma tihti tunnen, et ma ei suudagi. See on suur õnn ja õnnetus, et me elame sellisel infoühiskonna ajastul, mis järjest süveneb. Tavaline inimene ilmselt ei suuda juba ammu järge pidada, mis maailmas toimub. Mina oma tööd tehes pean olema see filter, mis aitab inimestel olulise ebaolulisest välja noppida. Ma üritangi saates 3-4 intervjuuga ära markeerida, mis on Eestis või välismaal hetkel oluline. Aga tunnen tihti pinget, et ei suuda kõike läbi filtreerida, kuna infot lihtsalt on liiga palju.

Kas suudad aeg-ajalt sellest infoväljast ka eemalduda ja lõõgastuda?

Mul on töö tõttu enda jaoks väga raske aega maha võtta. Kui ma lähen nädalaks-kaheks reisile, siis ma tean, et peaksin puhkama ja maailmast välja lülitama, aga ajakirjanik peab olema ajakirjanik 24/7. Kui ma üritan siiski puhata ja tulen lõpuks meediavoolu tagasi ning näen, et on palju teemasid, millest ma midagi ei tea – see tekitab minus pinget. Pinget tekitab ka see, et mul on postkastis 14 500 lugemata kirja… Ühel päeval võibki tulla mitusada kirja sooviga, et just seda teemat kajastataks. Mult küsitakse, miks ma ei loe neid siis läbi või ei kustuta lihtsalt ära? Aga mul peavad need kontaktid ka alles olema, kui on vaja ühendust võtta.

Millised on Sinu suhted rahaga? Kas oled loomult säästja, kulutaja või midagi vahepealset?

Ilmselt kuskil vahepeal, aga kaldun ilmselt rohkem kulutamise poole. Ma olen iseendasse ja emotsioonidesse investeerija. Teinekord on vaja säästa sellisteks elulisemateks asjadeks nagu reisimine või kodu remontimiseks. Ma sellist pikemat plaani tihtilugu ei oska või ei tahagi näha. Seetõttu ma saan aru kõikide pankade murest, miks noored ei mõtle piisavalt oma pensioni peale. Minu enda näol on suurepärane näide, et eluetapp, mis on sedavõrd kaugel, ei tundu primaarne, mille jaoks tänasel päeval raha kõrvale panna. Seda enam, et mul endal puudub usk sellesse, et ma kunagi üldse pensionile jään. Ja see süsteem, mis praegu on üles ehitatud, mille puhul me ei näe ka kõige paremat tootlust, et see umbes aastaks 2060 reaalselt ka toimiks. Usun, et väga suur hulk minu põlvkonna inimesi näeb seda samamoodi. Seetõttu ei panegi ma raha nii väga kõrvale vaid elan hetkes.

Oled Sa kunagi pidanud oma isiklikku eelarvet?

Ma olen seda püüdnud teha. Kunagi oli abiks SEB kliendiks olemine, kuna seal oli Rahapäevik olemas, mis näitas ära, kuhu mul raha kulub. Ma tean, millised on mu püsivad väljaminekud – kommunaalarved, pangalaenu tagasimakse – need on fikseeritud väljaminekud. Ülejäänud tegevus on minu jaoks väga tunnetuslik ja ma konkreetset eelarvet ei pea. Ma arvan, kui mu sissetulek oleks kordades väiksem, ka siis ma seda ilmselt ei teeks, kuna asi on kinni mu iseloomus.

“Positiivne on see, et investeerimine ei tähenda enam Wall Streeti stiilis pintsaklipslastest tähtsaid mehi, kes suurte rahakohvritega ringi käivad. Investeerimine on tavainimese jaoks käegakatsutavam.”

-Eeva Esse

On sul kunagi olnud või on praegu finantsinvesteeringuid?

Pensionisammas on ja eks ma aeg-ajalt vaatan, kui palju sinna raha on juurde tiksunud. Aga üldiselt saan vist öelda, et ma ei tegele investeerimisega. Mul on olnud raha pangahoiustel, kui palju seda investeeringuks saab nimetada, aga kuna tootlus on selline nagu ta on… Ma olen mõelnud veidi krüptovaluuta maailma avastada, aga see on nii intensiivne valdkond, kus vee peal püsimiseks tuleb palju aega panustada.

On Sul rahateemadel olnud senises elus mõni suurem õppetund?

Ma olen väga emotsionaalne inimene ja tegelen rahaasjadega pigem tunnetuslikult, siis minul külge jäänud mõte, et raha on kõige väärtuslikum siis, kui seda ei ole. Ütlen ausalt, et ma pole suuremaid rahatehinguid oma elus väga teinud, et mul oleks midagi kahetseda või õpetussõnu anda.

Oled Sa tunnetanud, näiteks ajakirjanikuna, et investeerimisteemad on Eestis jõudmas järjest laiema publikuni? Kas saab seda nimetada lausa buumiks?

Kui rääkida investeerimisbuumist, siis minu arvates lisades mõnele sõnale “buum”, siis on see kohe midagi halvaendelist. Vahepeal läks väga populaarseks kinnisvara ühisrahastus, mida nüüd enam suures pildis pole väga näha. varem viskas mul Facebooki uudisvoos pidevalt ette reklaame, et “panusta siia projekti, saad kindla tootluse”. Positiivne on see, et investeerimine ei tähenda enam Wall Streeti stiilis pintsaklipslastest tähtsaid mehi, kes suurte rahakohvritega ringi käivad. Investeerimine on tavainimese jaoks käegakatsutavam. Näiteks Fanvestory portaal, mille abil saab panustada oma lemmikartisti tegevusse.

Aga saadet tehes on jäänud mulle mulje, et investeerimine on jõudnud inimesteni suuremates linnades, kuid pole jõudnud väiksemates kohtades elavate inimesteni. Ja nendeni oleks vaja just rohkem seda rahatarkust viia, kuid ma pole ilmselt õige inimene sellest rahatarkusest rääkima. Ma olen huvitavas olukorras, et ma adun neid teemasid hästi, aga tunnen ennast veidi silmakirjalikult, kui ma nendel teemadel intervjuud teen, sest ma tean, et ma ise pole kõige eeskujulikum säästja või tuleviku peale mõtleja. Aga ajakirjanikuna on see tegelikult üsna tavaline olukord.

Kas kokkuvõtvalt nõustud väitega, et Sinu suurim investeering on Su enda bränd ja kuvand ajakirjaniku ja avaliku elu tegelasena?

Ma arvan, et võib nii öelda küll.

scroll to top