Eesti Krüptoveeb<" />
Close

Eesti krüptorahaentusiast: spekuleerijaid ja tõsiusklikke on hetkel umbes pooleks

Rahajutud.ee portaal jätkab oma intervjuude sarja huvitava usutlusega, mis on tehtud Eesti krüptorahaentusiasti ja Eesti Krüptoveeb nimelise internetiportaali vedaja Teilo T. Londoniga.

Kuna krüptorahade teema on juba pikemat aega investeerimisringkondades olnud üheks kõige kuumemaks teemaks, siis palusime Teilol tutvustada seda maailma sellise inimese seisukohalt, kes ise krüptorahadega kaupleb ning selle tulevikku usub.

Taaskord oleme intervjuu poolitanud kaheks jupiks, millest esimene on kohe siin teie ees ning teine osa ilmub juba homme ehk pühapäeval. Kui esimeses osas keskendume üldisematele teemadele, siis intervjuu teises pooles küsisime Teilolt otse, millistel krüptovaluutadel on tulevikku, kuidas bitcoini õiglast hinda leida, milline on krüptomaailma 10 aasta pärast ja millise strateegiaga ta ise investeerib.

Ja läksime…

Palun selgita võimalikult lihtsalt, mis krüptovaluutad üldse on?

Krüptovaluutad on uudsel tehnoloogial põhinevad digirahad, mille tarkvara võimaldab programmeerijatel luua enneolematuid krüptograafiliselt kindlustatud süsteeme. Krüptorahad põhinevad plokiahela tehnoloogial, mis toimib nii, et justkui istuksid inimesed kõik ringis ühe suure lõkke ümber ja kui keegi teisele midagi annab, siis märkavad seda kõik.

Mis põhjusel on krüptovaluutad just viimastel aastatel nii suure populaarsuse saavutanud?

Üheks põhjuseks on, et juurde on tulnud palju selliste väärtushinnangutega investoreid, kes usuvad, et krüptorahade tehnoloogia loob uue viisi igivanade tehnoloogiate probleemide lahendamiseks. Näiteks usutakse, kui muuta raha juurde loomise skeemi ja võtta see võim pankadelt ja luua mingi jagatud mehhanism, mis näiteks bitcoini puhul on kaevandamine, siis saaks luua õiglasema ühiskonna. Teine põhjus on investorite soov spekuleerimisega rikastuda.

Kumb on hetkel suurem, kas spekuleerijate ring või nende ring, kes tõsiselt usuvad, et krüptorahad parandavad maailma?

Raske öelda, aga arvan, et see on umbes pooleks.

Kuidas krüptovaluutad on suutnud seni erinevaid probleeme lahendada?

Võin tuua mõned näited. Kui on vaja saata raha ühelt kontinendilt teisele, siis on selline krüptoraha nagu stellar, mis võimaldab peaaegu koheselt teha ülekandeid ja ülekandetasu on tuhandik eurosenti. Kui kaupmehed võtaksid sellise maksevahendi kasutusele, siis kaoks vajadus pangakaartide järele ja ärid pääseksid teenustasudest ehk ühest kuluallikast.

Selle väite vastased ütlevad, et ei saa maksevahendina kasutada valuutat, mis on nii volatiilne – päevas võib hind muutuda 20-30%.

See sõltub nende äride tehnoloogiast. Kui on vanamoodne pood, siis tõepoolest poleks see võimalik. Aga on lahendusi, kus see oleks täiesti reaalne, näiteks veebipoed. Aga siis peab olema mingi teine valuuta, millega see hind seotud oleks. Hinna saab määrata dollarites ja vastavalt sellele tehakse stellariga makse.

Kui pikemas vaates on eesmärk fiat-valuutad võrrandist üldse eemaldada, kas selleks peavad krüptorahade hinnad stabiliseeruma?

Siis on veel erinevaid variante, näiteks on ka kulla hinnaga seotud krüptovaluutasid. On väga raske öelda, kuidas tulevikus need asjad kulgevad, aga kindlasti mingi lahendus leitakse.

Maailmas on praeguseks umbes 1500 erinevat krüptovaluutat. Kas kõik nad üritavad mingit probleemi lahendada?

Jah, ma usun, et saab iga krüptoraha kohta nii küsida küll. Toon veel näiteid. Kui sul on olemas hea äriidee ja meeskond, aga pole rahastust, ning sooviks on, et kontroll ettevõtte üle jääks meeskonnale, siis on võimalus teha ICO (Initial Coin Offering), kasutades selleks krüptoraha ethereumi ja selle nutilepinguid. Kolmas näide on youtuberid, kes elatuvad videote tegemisest. Seal on võimalik kasutada keskkonda DTube, kus tasustatakse sind krüptorahaga steem. Tasu on suurem kui YouTube’is ja seda raha on võimalik ümber vahetada fiat-rahaks.

Traditsioonilise investeerimistaustaga inimesed on krüptorahadesse suhtunud pigem negatiivselt või vähemalt ettevaatlikult. Miks see nii on?

Peavoolumeedia on krüptorahade suhtes sageli negatiivselt meelestatud ning seetõttu on lihtne omaks võtta eelarvamusi, mis tegelikult pole ratsionaalsed. Kui rääkida ettevaatlikkusest, siis see on täiesti mõistetav. Inimestel on komme olla ettevaatlik valdkondades, mida nad ei tunne. Nõustun, et krüptorahades on riske, mis on suuremad kui traditsioonilises investeerimises. Üheks selliseks on küberturvalisus. On võimalik, et häkkerid võtavad su konto üle võimust ja teevad selle tühjaks.

Kuidas kommenteerid väiteid, et krüptovaluutade turg meenutab peaaegu 20 aastat tagasi olnud “dot-com” buumi, kus mull ühel hetkel lõhkes?

Ma ise muretseksin pigem suurte maailmamajanduse mullide pärast nagu kinnisvara, aktsiad, võlakirjad, tuletisväärtpaberid ja USA dollar. Ma arvan, et krüptorahade mullid kõik korraga ei lõhke, kuid mingi osaga neist võib seda juhtuda.

*Intervjuu jätkub…
scroll to top