Eesti Panga täna avaldatud finantskonto statistika näitab, et Eesti ettevõtete omakapitali kasv on viimase poolteise aastaga aeglustunud. Omakapitali aastakasv oli 2019. aasta esimese kvartali lõpus ligikaudu 2,5% ehk poole väiksem kui ettevõtete võla aastakasv, mis ulatus veidi üle 5%. Omakapitali kasvu on tõenäoliselt pidurdanud kasumi kasvu mõningane aeglustumine, suuremad dividendimaksed ja uute välismaiste otseinvesteeringute vähesus. Eelneval kaheksal aastal kasvas ettevõtete omakapital aga hoogsalt ja oli 2019. aasta esimese kvartali lõpuks 47 miljardit eurot, ületades võlakohustusi rohkem kui kaks korda. Seetõttu pole praegune olukord, kus omakapitali kasv on võla kasvust aeglasem ehk finantsvõimendus suureneb, vähemalt lühiajaliselt probleem, seisab Eesti Panga pressiteates.
Ettevõtete võla kasv on 2018. aastaga võrreldes mõnevõrra kiirenenud, kuid jääb endiselt märgatavalt alla majanduse nominaalkasvule. Ettevõtete võlg oli 2019. aasta esimese kvartali lõpus ligi 19,5 miljardit eurot. Ettevõtete võla hulgas on kasvanud eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenud. Seega pole märgata, et siinsete laenutingimuste mõningane karmistumine oleks pannud ettevõtteid oluliselt rohkem laenama välismaal asuvatest pankadest või emaettevõtete kaudu. Eesti Panga juuniprognoosi järgi kasvab ettevõtete võlg ka lähiaastatel keskmiselt 5% aastas.
Majapidamiste rahaline olukord paranes ka 2019. aasta esimeses kvartalis – säästud kasvasid kiiremini kui võlakohustused. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga 10%. Kasvas ka majapidamiste valduses oleva sularaha maht ning aktsiaturgude soodne seis suurendas väärtpaberitesse paigutatud säästude väärtust. Suurenes ka pensionifondidesse kogutud vara. Majapidamiste võlakohustused kasvasid umbes samas tempos kui sissetulekud, 10 miljardi euroni ehk natuke üle 7%. Nii pankadest kui ka muudelt laenupakkujatelt võetud laenud on kasvanud ligikaudu võrdses tempos. Eesti Panga juuniprognoosi järgi aeglustub majapidamiste võla kasv lähiaastatel pisut, 6% lähedale.
