Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime kriiside tõttu küll kannatanud, kuid on üldiselt siiski hea. Ettevaates on suurimad riskid seotud geopoliitikaga: Venemaa sõda Ukraina vastu ja üleilmsete kaubanduspingete süvenemine ohustavad Eesti majanduskasvu ning võivad vähendada pankade ligipääsu välisrahastusele ja piirata seetõttu pankade laenuvõimet.
Eesti jaoks on suurima mõjuga geopoliitiliseks riskiks Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu, kuid järjest olulisemaks kujunevad ka globaalselt süvenevad kaubanduspinged. Kasvanud pinged rahvusvahelises kaubanduses suurendavad ohtu, et Eesti majandus pöördub taas langusesse, mis halvendaks Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõimet. Samas on pankade halbade laenude tase vaatamata väiksele kasvule ajaloolises võrdluses siiski madal, sest ettevõtted ja majapidamised säilitasid hea laenumaksevõime ka majanduslanguse aastatel. Seda on toetanud soodsatel aastatel kogutud finantspuhvrid, mõõdukaks jäänud tööpuudus ja alanevad intressimäärad. Võimalikud tollimaksud ja häired tarneahelates halvendaksid esmajärjekorras eksportiva tööstussektori laenumaksevõimet. Samas võib üldine majanduslik ja poliitiline ebakindlus vähendada investeerimis- ja tarbimisjulgust ning mõjutada seeläbi teisi sektoreid, seisab Eesti Panga pressiteates
Lisaks võivad geopoliitilised pinged raskendada pankade võimalusi laenata rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Kuigi Eesti pangad rahastavad laenutegevust peamiselt kohalike hoiuste arvelt, on välisrahastuse osakaal kasvanud 2022. aasta 22% tasemelt 2024. aastaks 33%le. Geopoliitiliste pingete kasv võib piirata pankade ligipääsu välisrahale ja see omakorda piirata laenupakkumist Eestis. Siiski on Eesti pankade võlakirjade emissioonid seni kulgenud edukalt ja seda vaatamata heitlikele perioodidele finantsturgudel. Kuigi pankade intressitulu väheneb Euroopa Keskpanga langenud intressimäärade tõttu, on Eesti pangad endiselt kasumlikud. Tugev kasumlikkus võimaldab pankadel koguda kapitalipuhvreid ning Eesti ettevõtetele ja inimestele laenamist jätkata.
Keskpanga intressilangetuste mõjul on alanenud ka euribor, mis tähendab väiksemaid laenumakseid ning see koos taastuva majandusaktiivsusega on suurendanud laenunõudlust Eestis. Ettevõtete laenukasvu on vedanud kinnisvaraettevõtted, kelle laenude osakaal Eesti pangandussektori laenuportfellis on rahvusvahelises võrdluses küllaltki suur. Vaatamata keerulisele majandusolukorrale toimub ärikinnisvaras vilgas arendustegevus ning uute pindade lisandudes on tekkinud rohkem vabu büroopindu. Kinnisvaraettevõtete laenumaksevõimet võib pidada heaks, kuid majanduskasvu aeglustumisel võib vabu pindu veelgi juurde tekkida, halvendades kinnisvarafirmade finantsseisu ja suurendades pankade laenukahjumeid.
Eesti Pank säilitab pankadele kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude 1,5% tasemel. Seda kahel põhjusel – esiteks hakkas Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukasv möödunud aasta teisel poole kiirenema ja ületas majanduse pikaajalist kasvu, mis tähendab, et tsükliline risk suurenes. Teiseks tuleb arvestada ohuga, et geopoliitiliste riskide edasine kasv võib viia majanduse uuesti langusesse ja probleemlaenude hulk võib kujuneda praegusest märgatavalt suuremaks.
Süsteemsete riskidega toimetulekuks mõeldud kapitalipuhvrite nõue on Eestis veidi kõrgemal tasemel kui Euroopa Liidus keskmiselt. See on Eesti Panga hinnangul põhjendatud, kuna oma väiksuse ja avatuse tõttu on Eesti majandus majandusolude halvenemise suhtes tundlikum kui mujal Euroopas. Kokkuvõttes hindab keskpank, et finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks kehtestatud nõuded Eesti pangandusele on endiselt asjakohased.
