Klassikalised majandusteooriad kirjeldavad enamasti olukordi, kus inimesed on oma finantsilistes otsustes täielikult ratsionaalsed omades võrdsel hulgal informatsiooni. Ometigi on selline eeldus pisut lihtsakoeline, sest üdini ratsionaalse käitumise ning võrdse informeerituse korral ei saaks tekkida varaklasside mullistumisi, majandustsükleid ega turgude ebaefektiivsuseid. Käitumuslik rahandus & majandus eraldiseisva uurimisvaldkonnana on aina populaarsust koguv ning sellele pühendan ka järgneva loo, milles avan mõningaid karakteristikuid, mis meid investoritena alatasa kimbutavad.
Liigne enesekindlus
Näiteid sellest efektist on demonstreeritud ka mitmetel rahvarohketel üritustel. Ilmselt on kõigile tuttav küsimus “Kas Sina sõidad paremini kui keskmine autojuht?”. Olenemata sellest, kui enesekindlalt inimene end autoroolis tunneb, kujuneb huvitav muster, kui seda küsida mitmesaja pealise auditooriumi käest. Praktika on näidanud, et reeglina peavad end keskmisest paremateks juhtideks julgelt üle poole valimist, ehk näiteks üle poole samas auditooriumis viibijatest. Küll aga peaks piisavalt suure valimi (mitusada või –tuhat inimest) ja juhusliku valimi (eeldusel, et saalis ei viibi ainult rallisõitjad) korral jaotuma hinnangud ca 50-50 ehk pooled on keskmisest paremad ja pooled on halvemad. Ometigi nii tihtipeale ei lähe, sest esiteks on “keskmine autojuht” väga subjektiivne mõiste ja teiseks, inimesed kipuvad arvama, et nad on paremad oma kõrvalistujatest, teadmata, kas nad tegelikult ka on.
Loe edasi SIIT.
