Eesti elanike tarbimislaenude maht kasvas senisest veelgi hoogsamas tempos, ulatudes nüüd 820 miljoni euroni, selgub Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaatest.
Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal suurenes 2018. aasta esimesel poolel enamike finantsteenuste maht, kusjuures varasemate aastatega võrreldes kasvasid veelgi kiiremas tempos tarbimislaenude ja hoiuste mahud, kirjutab Finantsinspektsioon oma kodulehel.
Pankadest võetud tarbimislaenude jääk suurenes esimesel poolaastal kuus protsenti (aastaga 17,5 protsenti), ulatudes 556 miljoni euroni. Krediidiandjatelt võetud tarbimislaenude maht kasvas samuti kuus protsenti (aastaga 19 protsenti) ja oli 264 miljonit eurot.
Pankadest võetud tarbimislaenude lepinguid oli esimesel poolaastal kokku 253 837 ja muudelt laenupakkujatelt võetud tarbimislaenude lepinguid 423 206.
„Tarbimislaenude hoogsat kasvu toetab praegune soodne majanduskeskkond ning suhteliselt tihe konkurents tarbimislaenude turul. Kuigi tarbimislaenude kasv on kiire, on nende kogumaht Eestis endiselt veel suhteliselt väike,“ kommenteeris Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. „Laenamisel tasub meeles pidada, et headel aegadel võetud laenukohustus kehtib ka tulevikus, mistõttu tarbija peaks eelnevalt kaaluma oma maksevõimega seotud riske majanduskeskkonna võimaliku halvenemise tingimustes.“
Eraisikute laenujääk kokku oli 8,5 miljardit eurot. Enamik eraisikutele antud laenudest on jätkuvalt eluasemelaenud, moodustades 86% kogu laenujäägist. Eluasemelaenude jääk kasvas esimesel poolaastal kolm protsenti ja oli 7,3 miljardit eurot. Eraisikutega sõlmitud eluasemelaenu lepingute arv oli läbi aegade suurim: 177 549.
Suurem osa eraisikute laenude jäägist on endiselt koondunud Swedbanki (46%) ja SEB Panka (27%). Tarbimislaenude puhul võib suurimaks muutuseks pidada 2017. aastal turule sisenenud TF Bank Eesti filiaali turuosa kiiret kasvu 0%lt 8%ni.
Ehkki Eesti elanikud võtavad üha agaramalt eluaseme- ja tarbimislaene, kasvavad samal ajal ka elanike sissetulekud ja säästud ning seda kiiremini kui võlakohustused. Eraisikute finantsvarade maht oli juuni lõpus 11,9 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,3 miljardit eurot. Eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega 2,6 miljardi euroni, kasvades poolaastaga umbes 0,3 miljardit eurot.
Eraisikute hoiuste maht suurenes esimesel poolaastal neli protsenti ja oli 7,8 miljardit eurot. Suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,8 miljardit eurot ehk 75% kõigist eraisikute hoiustest. Ülejäänu moodustasid tähtajalised ja säästuhoiused.
Eraisikute hoiuste turg oli endiselt stabiilne. Üle poole ehk 55% eraisikute hoiuste turust kuulus Swedbankile ning talle järgnesid SEB Pank ja Luminor Bank. Märkimisväärne oli eraisikute hoiuste kasv Inbankis, poole aastaga ligi 75%, mille tulemusena kasvas Inbanki turuosa 1%lt 2%ni.
Viimasel ajal on eraisikute tähtajalised hoiused liikunud rohkem väiksematesse pankadesse, mis pakuvad kõrgemat hoiuseintressi. Näiteks viimase kolme aastaga on Inbanki turuosa eraisikute tähtajalistes hoiustes kasvanud 0%lt 7%ni ning Bigbanki turuosa 8%lt 12%ni. Swedbanki turuosa on samal ajal langenud 47%lt 41%ni.
Kogu Eesti finantsteenuste turgu hõlmava ülevaatega saab lähemalt tutvuda SIIN.
