Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kujuneb tänavuseks majanduskasvuks 8 protsenti, kuid juba järgmisel aastal aeglustub majanduskasv 3 protsendist allapoole. Majanduskasvu kahandab ka erakordselt kiire hinnatõus, mis võib hakata raugema kõige varem järgmise aasta teises pooles. Mitmed kohalikud põhjused võivad aga pikendada kiire hinnatõusu perioodi Eestis.
Kui käesoleva aasta keskmine hinnatõus jääb alla 5 protsendi, siis 2022. aastal ligineb hinnatõusu kiirus 7 protsendile. Tarbijahindade kiire kasv on siiski ajutine ning oodatavalt taandub järgmise aasta teises pooles. Tarbijakorv kallineb peamiselt erinevate energiakandjate tõttu, mille põhjused asuvad suuremas osas Eestist väljaspool. Energiakulude edasikandumine teiste toodete ja teenuste lõpphinda annab inflatsioonile hoogu ka lähikuudel. Tempokas hinnatõus läbib tipphetke järgmise aasta esimeses pooles, mil lühiajalised mõjud erinevatele hindadele eeldatavasti taanduvad. Mitmel põhjusel võib hinnatõus siiski kujuneda prognoositust kiiremaks, seisab Eesti Panga pressiteates.
Hinnatõus Eestis aeglustub prognoosi järgi 2023.–2024. aastal 3 protsendi alla. Hinnakasv on sarnastel põhjustel ajutiselt kiirenenud kogu euroalal. Kui euroala hinnatõus peaks püsivalt hakkama ületama eesmärgiks seatud 2 protsenti, karmistatakse euroala rahapoliitikat, mis talitseb ka hinnakasvu Eestis. Samas valitseb oht, et kiire hinnatõusu periood kestab Eestis oodatust kauem ja selle taga on peamiselt kohalikud põhjused. Süvenev töötajate nappus Eestis sunnib ettevõtteid niigi palku tõstma, aga sellele võib lisatõuke anda ajutine hüpe elukalliduses. Sellises olukorras võib tekkida n-ö palga-hinnakasvu spiraal, mis kahjustab nii inimeste ostujõudu kui ka ekspordisektori konkurentsivõimet, millest sõltub Eesti pikaajaline palgakasv ja töökohtade loomine.
Eesti majandus on kriisist taastumise kiiruse poolest Euroopa riikide esirinnas, kuid seni nähtud tempokas kasv möödub. Kasvu takistavad üleilmsed tarneprobleemid, kuid enamikus tegevusvaldkondades pärsib edasist arenemist üha enam ka vaba tööjõu puudus. Samuti on olemasolevad tootmisressursid juba rakendatud kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Edasine majanduse kasv tuleb seetõttu raskemini ning järgmisel aastal kahandab kasvutempot ka erakordselt kiire hinnakasv.
Eesti Pank jälgib hoolikalt, kui kiiresti kasvavad kinnisvarahinnad ja inimeste laenukoormus. Piiratud tarbimisvõimaluste ja II pensionisambast välja võetud säästude tõttu on vaba raha hulk jõudsalt kasvanud. Nõudlus kaupade ja teenuste järele on suur. Lisaks püsib kõrgel ka huvi elukondliku kinnisvara vastu. Hetke kõrget nõudlust arvestades ei tule uut kinnisvara turule piisavas mahus ja see toidab kinnisvara hinnakasvu. Kui kinnisvarahindade väga kiire kasv jätkub ja inimeste laenukoormuse tõus märkimisväärselt kiireneb, on Eesti Pank selle pidurdamiseks valmis karmistama eluasemelaenude andmise tingimusi.
Kiiret hinnatõusu aitaks pidurdada riigieelarve väljumine puudujäägist. Piirangutest enim kannatanud valdkonnad — turism, meelelahutus, majutus ja toitlustus — pole veel täies ulatuses taastunud, ent suuremal osal majandusharudest läheb hästi või väga hästi. Riigi kulutuste kiire kasvatamine ja nõudluse ergutamine lükkavad hinnatõusu veelgi tagant olukorras, kus see on juba niigi kiire. Kuna palgad kasvavad Eestis kasvavad kiiresti, avaldab see tahes-tahtmata survet riigile tõsta palkasid ka avalikus sektoris. Aga sellele lisaks on valitsus planeerinud püsikulude tõusu, millest suurimad on pensionitõus ja pensioni tulumaksuvabastuse suurendamine. Kasvavaid kulutusi arvestades on keeruline viia lähiaastatel riigieelarvet tasakaalu, kui tulude poolel muutust ei toimu.
