Statistikaameti teatel tarbijahinnaindeksi aastakasv 2023. aasta detsembris ei muutunud, püsides 4% juures. 2023. aasta keskmiseks inflatsiooniks kujunes 9,2%, mis on kooskõlas Eesti Panga eelmise aasta jooksul tehtud prognoosidega. Mõnevõrra odavamate energiahindade ja toiduainete arvel on ka euroala riikide keskmine hinnakasv viimastel kuudel jõudsalt aeglustunud, ulatudes detsembris 2,9%ni.
Eesti Panga prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2024. aastal 3,4%. Aasta alguses tõstavad hinnataset mitmed maksutõusud. Käibemaksu ja aktsiisitõusude mõju hindadele vähendab jaanuaris maagaasi odavnemine ning tööstuskaupade hooajalised odavmüügid. Külmade ilmade jätkudes võib jaanuaris kujuneda oluliseks inflatsiooniteguriks elektri kallinemine. Elektri universaalteenuse lõppemine muudab elektrihinnad käesoleval aastal kodutarbijate jaoks heitlikumaks ja kogu tarbijahinnaindeksi seetõttu raskemini prognoositavaks. Nafta ja gaasi edasine hinnaareng sõltub paljuski maailmamajanduse käekäigust, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Jättes kõrvale heitlikud energia ja toiduhinnad, jätkub tänavu alusinflatsiooni aeglustumine nii kaupade kui ka teenuste arvel. Eelmise aasta teisel poolel Eesti hinnatase küll stabiliseerus, kuid suurt hinnalangust ei ole toimunud. Majanduslanguse tõttu tuleb osadel ettevõtetel sel aastal tõenäoliselt hindu siiski langetada ja tootmiskulusid kärpida. Osades sektorites on hinnalanguseks ruumi ka kasumimarginaali arvel.
