2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
- Eelmisel aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale
- 20 – 29-aastaselt eelistatakse kolida linnadesse, teistes vanuserühmades väikelinnadesse või maale
- Suuremad rändevood on enamasti kahesuunalised ning enim liikumist toimub seal, kus elab rohkem inimesi
Selleks, et analüüsida maa- ja linnarahvastiku muutusi, on Eesti statistikas defineeritud kolm erinevat asustuspiirkonna tüüpi:
- linnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 1000 elanikku ruutkilomeetril;
- väikelinnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 200 elanikku ruutkilomeetril;
- maalised asustuspiirkonnad – asustustihedus alla 200 elaniku ruutkilomeetril.
Edaspidi viitame nendele asustuspiirkondadele kui linnale, väikelinnale ja maale. Jätkuv eeslinnastumine, aga ka rahvastiku vähenemine tähendab seda, et asustusüksuste tüüp võib aja jooksul muutuda. Täpsema linnalisuse arvutusmetoodika ning linnaliste ja väikelinnaliste piirkondade loeteluga saab tutvuda siin.
2025. aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale, näiteks ühest maakonnast teise.
Loe edasi Statistikablogist.
