Pikalt ei jaksa kirjutada sel kuul. Detsember on olnud rets – nii palju suuri teemasid on korraga taldrikul, et kahvel ja suu ei jõua järele. Ja ma ei kirjuta seda siia selleks, et “oo, palun tulge kõik ja tundke mulle kaasa”, vaid pigem selleks, et ise kunagi 109-aastasena siin lugedes meenutada, et ei olnud kõik midagi nii kerge ja kiire ja ladus. Raske oli ka, raisk. Praegu ongi. Rohkem ei lobise, vaadake numbreid ja olge hoitud, mu kirsiõied. Namaste. Järgneb traditsiooniline põige eelmise kuu ostukärusse.
Loe edasi SIIT.
