Alandlik kummardus, kaaskerjused!
Kui oma rahakottidesse vaatate, siis mis tunne on? Kas jooksite lattide alt läbi ja tuleb vana hea “uus kuu, uus mina” jutt siin jälle või võite auga oktoobrisse marssida ja kõhetu rusikaga vastu oma alatoidetud rinda “taguda”? Keda huvitab, siis mul endal on selline vahepealne tunne. Sissetulek jäi kuidagi kasinaks (alla 10k) but still ma teenisin septembris töötuna rohkem kui 8 aastat tagasi töölisklassi kuuludes.
Samas ei saa öelda, et ma eelmisel kuul päevad läbi oma faasani sulgi täis topitud 20m2 diivanil vedeleksin ja Nepaali neitsid mulle lehvikutega tuult teeksid (mitte jahutuseks, totud, vaid ikka selleks, et ma kupüüride alt välja vaadata saaksin). Kui mitte rohkem, siis iga nädal vähemalt korra käisin kindlasti notaris. Võibolla isegi 5x tuleb kuu peale kokku, enam ei saagi täpselt aru. Mingi pidev ost-müük ja sahkerdamine käis – korter siia, maa sinna, korter sinna, maa siia jne. Eriauhind läheb ühele Tallinna notarile, kes suutis meile ühes tehingus ligi 2h lepingut ette lugeda. Sellist asja pole enne näinud, et ikka kogu raha eest teenust saab. Päris mõnus mahe ja uinutav hääl oli ka neiul, väga raske oli luuke lahti hoida.
Loe edasi SIIT.
