Rahatargast ühiskonnast on palju räägitud, kuid kas riik ise oma asutuste, poliitikate ja tegevustega saab olla rahatark? Eeldused selleks on Eestis kindlasti olemas ja tegeleda tuleb vähemalt kolme suunaga – mõjusus, tõhusus ja valmisolek ootamatusteks. Ehk vaja on otsida vastust küsimustele, kas maksumaksja raha loob oodatud väärtust (mõjusus), kas ressursid selleks kuluvad parimal viisil (tõhusus) ja kas on olemas riskianalüüs, mis tervikuna riigi fiskaalriske hindab ja maandab (valmisolek ootamatusteks)?
Teadlikkus fiskaalriskidest on Eestis kõrge ja vastav raport rahandusministeeriumi kodulehel ka avaldatud. Samas riigi tegevuse mõjususe ja tõhususe hindamiseks tuleb veel päris palju vaeva näha. Ühtlasi tuleb mõista, et avaliku teenuse kvaliteedi halvenemine ei ole tõhususe suurenemine. Rahatark on riik, kus kokku lepitud eesmärke täidetakse või nendeni jõutakse võimalikult tõhusalt. Seetõttu ei peaks arutelu alustama sellest, mitu protsenti tegevuskulude eelarvest tuleb kärpida. Kuigi see on lihtne ja kiire viis teatud ulatuses tõhususe stimuleerimiseks. Tuleb korra peatuda ja mõelda, miks me midagi teeme ja kas saab teha nutikamalt. Vähendada inertsust eelarves ja ka mõtteviisi, et kuskil kaugel on eesmärgid ja on olemas sellest sõltumatu ressurss. Mida siis pidevalt tuleb juurde küsida, sest kogu muu eelarve baas on justkui “lukus”. Peatuda ja mõelda. See kõik on ajamahukas analüütiline töö, mis eeldab riigi ressursikasutuse pulkadeks lahti võtmist.
Loe edasi SIIT.
