Lähis-Ida konflikt tõstab energia ning toorme hindu, vähendades Eesti majanduse ostujõudu ja aeglustades majanduskasvu. Hinnatõus ei loo riigile püsivat maksuvõitu, vaid jaotab raha majanduses ümber.
Juba pikalt kestnud Lähis-Ida konflikt on kasvatanud ebakindlust kogu maailmas. Küsimus ei ole ainult selles, kas naftat ja naftatooteid ning muud olulist toorainet jätkub, vaid ka selles, kui kalliks need võivad minna. Nagu kriiside ajal ikka, levivad koos ärevusega ka seletused, mis tunduvad esmapilgul usutavad, kuid ei pea majanduslikult kuigi hästi paika.
Maksulangetuse mõju kütusehinnale
Praegu kerkib esile kolm olulist küsimust: riigi võimalik roll kütuse ja muu toorme hinnatõusu leevendamisel maksulangetusega, kütuste kallinemise mõju käibemaksutulule ning kriisi laiem mõju Eesti inimestele, ettevõtetele ja majandusele tervikuna.
On üsna murettekitav, kui tugev on ootus mitte üksnes Eestis, vaid ka mujal maailmas, et riik peaks avaliku rahaga pehmendama turumajanduse hinnamuutusi. Kahjuks ei ole hindade alla surumine pakkumisprobleemide lahendamiseks realistlik ega hetkel ka mõistlik meede.
Loe edasi SIIT.
