Alates 2008. aasta finantskriisist on Ameerika Ühendriikide majanduskasv olnud tunduvalt kiirem kui Euroopa Liidus. Viimasel ajal on vahe kärisenud veelgi. Kui Saksamaa pingutab, et üldse positiivset majanduskasvu näidata, on USA majandus viimasel neljal kvartalil kasvanud üle 2%. Kuid mis veab hetkel Ühendriikide majandust teistest kiiremini? Ja kas näiteks globaalne indeksinvestor saab rahulikult magada, kui Ameerika Ühendriikide majanduse ja finantsturgude osatähtsus suureneb veelgi?
Kuigi Ühendriikide kiirema majanduskasvu taga olevaid tegureid on mitmeid, siis eelkõige väärivad välja toomist tehisintellekti infrastruktuuriga seotud investeeringud, mis on viimastel aastatel saanud olulisimaks USA majanduskasvu vedavaks teguriks1. ING panga majandusanalüütik James Knightley on välja arvutanud, et AI investeerimistsükli panus USA majanduskasvu on kolmandik kuni pool kogu majanduskasvust2, mis on ilmselgelt väga märkimisväärne panus.
Seega on USA majanduskasvu jätkusuutlikuse seisukohast oluline mõista AI investeerimitsükli pikkust. Kui investeerimistsükkel ühel hetkel vaibub, saavad sellel tõenäoliselt olema väga märkimisväärsed tagajärjed USA suurimate ettevõtete turuväärtustele aga ka makromajandusele tervikuna.
Majanduse kõrval on USA-s jätkanud kasvamist ka riigivõlg, jõudes esimest korda ajaloos 40 triljoni dollarini, ulatudes üle 120%-i SKP-st3. Kuigi võla absoluutnumber tundub hirmutav, pole suhteline võlakoormus teiste riikidega võrreldes midagi enneolematut. Näiteks Jaapani riigivõla ja SKP suhe on ca 250%4. Mõlema eelnimetatud riigi puhul on argumendiks see, et võlg on nomineeritud oma valuutas, mis tähendab, et võla maksmiseks on võimalik valuutat riigil ise juurde trükkida. Pankrotistumise risk on sellisel juhul erakordselt madal. Pigem on investorite jaoks olulisem võlakirjaturg ja intressimäärad. Kui näiteks USA riigivõlg on ohjeldamatul kursil, surub see intressimäärad üles, mis mõjutab kõikide varade hindu (sh ka aktsiate).
Loe edasi SIIT.
