2026.aastal on kaalul üks oluline küsimus – kas Eesti, mida peetakse juba üheks maailma kõige digitaliseeritumaks majanduseks, suudab muuta oma tehnoloogilise eelise ettenägelikuks maksupoliitikaks. Sisuliselt peab riik astuma vastavad sammud, et luua mitte lihtsalt usaldusväärne, vaid reaalselt jätkusuutlik online-mängude keskus. See näitab, et riik liigub veel ühe sammu lähemale sellele, et kujundada tugev ja konkurentsivõimeline jurisdiktsioon hasartmänguoperaatoritele.
Uue hasartmänguseaduse vastuvõtmine, mis näeb ette maksureformi
Kõige selgem muudatus uues õigusaktis on ettepanek vähendada hasartmängumakse Eestis. Õigusakt näeb ette kaugmängude ehk online-hasartmängude maksumäära järkjärgulise vähendamise 0,5% võrra aastas – eesmärgiga jõuda ligikaudu 4% tasemeni 2029. aastaks. Selline lähenemine aitab tugevdada Eesti positsioone. Samas võivad GGBet lahendada ametlikul tasandil pikaajalisi probleeme, nagu klientide kaitse, ametliku litsentsi saamine jne.
Milliseid täiendavaid meetmeid võtab Eesti hasartmänguoperaatorite ligimeelitamiseks?
Selle riigi õiguslik süsteem ei peatu oma arengus. See tähendab, et mitmed seadusandlikud, ametlikud ja regulatiivsed reformid toovad praktikas hasartmängubrände, meelelahutusettevõtteid ja teisi investoreid riigi kohalikule turule. Praegu on teada, et seadus võeti vastu 2025. aasta detsembris, kuid selles leiti mitmeid tehnilisi vigu, mille tõttu said online-kasiinod rohkem aega oma turul tegutsemise poliitika muutmiseks. Millised meetmed kehtestatakse ja kuidas need mõjutavad – vaatame lähemalt.
№1 – Millistest maksuseadusandluse muudatustest tasub teada?
Tehti otsus säilitada nn tulumaksumäär füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Selle suurus on 22%. Samal ajal täpsustasid muudatused mõningaid erandeid ja kohustusi nende nõuete täitmisel. Lisaks tagatakse täielik stabiilsus ja prognoositavus ettevõtetele, kes tegutsevad otseselt Eestis.
№2 – Mida näevad ette meetmed kohtureformi suunas?
Olukord kujuneb nii, et meetmeid Eesti kohtusüsteemi moderniseerimiseks jätkatakse, arendatakse ja täiustatakse. Peamiselt soovivad eksperdid keskenduda vajalike menetluste läbiviimise viivituste vähendamisele. Mis puudutab meetmeid, mis on otseselt suunatud tõhususe suurendamisele ja institutsionaalse sõltumatuse tugevdamisele, siis neid hakatakse jätkuvalt rakendama ja ajakohastama.
№3 – Kuidas paraneb digitaaltaristu?
On teada, et digitaalne turg muutub pidevalt. Seetõttu tehti seoses reformiga, mis puudutab hasartmänguoperaatoreid ja online-hasartmänge, muudatusi isegi Eesti ehitusseadustikus. Jutt käib nõudest, et online-kasiinod peavad tagama oma internetikasutajatele suure kiirusega internetitaristu ning edaspidi hoolitsema digitaalse side standardite integreerimise eest (oma tasandil) ning looma digitaalseid kogukondi jms.
№4 – Kas online-hasartmänguoperaatorid saavad selles riigis tegutseda?
Aktiivse äritegevuse olemasolu vähemalt 6 kuu jooksul enne elamisloa taotlemise sponsoreerimist oma töötajatele saab olema peamine nõue. Nende meetmete eesmärk koos ellu viidud reformiga on viia tööjõuränne vastavusse jätkusuutliku majandustegevusega. Ainult nii saab online-hasartmäng muutuda legaalseks ja reguleerituks ning operaatorid saavad tegutseda litsentsi olemasolul, mida on võimalik saada, kui soovitakse selles riigis tegutseda.
Kuidas veel kaasaegne maksureform meelitab hasartmänguoperaatoreid?
Tasub rõhutada, et online-hasartmängude panuste maksustamise vähendamine 6%-lt 4%-le järk-järgult kuni 2029. aastani näitab, et riik soovib suurendada oma konkurentsivõimet globaalsel tasandil ning meelitada rahvusvaheliste operaatorite tähelepanu ja investeeringuid oma kohalikule turule. Lisaks sellele tasub esile tuua ka teised olulised ja huvitavad aspektid toimuvast:
- Kui varem oli plaanis tõsta maksustamist 2026. aastal 7%-ni, siis nüüd on eksperdid muutnud suunda vähendamisele, mis näitab, et nad soovivad siiski meelitada uusi rahvusvahelisi online-kasiinosid ja teisi hasartmängu meelelahutuse valdkonna ettevõtteid.
- Reformi eesmärk on üks oluline aspekt – riigi muutmine atraktiivseks digitaalseks iGaming-keskuseks, mis sarnaneb mõnevõrra Maltale ja Gibraltarile (mis on juba väga populaarsed ega kaota oma konkurentsipositsiooni globaalsel turul).
- Isegi hoolimata sellest, et seadus võeti vastu, toob see riigile kaasa teatud rahalisi kaotusi riigieelarves (6 miljonit eurot 2026. aastal, 8 miljonit eurot 2027. aastal, umbes 10 miljonit eurot 2028. aastal ja ligikaudu 13 miljonit eurot 2029. aastal – keskmiste hinnangute põhjal). Sellest hoolimata kiideti need muudatused heaks, et meelitada uusi rahvusvahelisi hasartmänguettevõtteid.
Seega on online-hasartmänguoperaatorite jaoks Eestis ühtne määr 5,5% GGR-ist ning selle langetamine 4%-ni on kavandatud 2029. aastaks. Samal ajal jääb litsentseerimine riigis endiselt väga rangeks, kuna online-kasiinodel peab olema vähemalt kaks litsentsi – (põhilitsents + tegevusluba), mille ametlik kehtivusaeg võib olla kuni 5 aastat.
Üks ekspertidest – Ranno Ednurm, kes on ühtlasi juhtiv hasartmängualane konsultant Maksu- ja Tolliametis, märkis, et ametliku litsentsi saamiseks legaalseks tegevuseks peavad hasartmänguoperaatorid omama laitmatut reputatsiooni.
Ta rõhutas samuti, et online-kasiinod peavad täielikult vastama nõudele omada vähemalt 1 miljoni euro suurust kapitali (või rohkem) ning „juhatus kontrollib nende vahendite päritolu“, mille järel võidakse litsents väljastada. Lisaks kontrollitakse litsentsi saamisel ka seda, et virtuaalse klubi mängijad ei oleks kantud isikute nimekirja, kellel on hasartmängudes osalemine keelatud.
Mida veel tasub teada?
Hasartmänguettevõtted peavad kohustuslikult rakendama oma platvormidel süsteemi „Vastutustundlik mäng“. Selle integreerimine tähendab, et tööle hakkab enesevälistuse teenus (HAMPI), mis aitab õigel ajal ennetada riske sihtklientide jaoks. Eestis tehakse selle tööriista kallal aktiivset tööd. See aitab kaitsta osalejaid ning jälgida korduvaid kontrollimisi (kuna online-mängudes võivad osaleda ainult täisealised – online-kasiinode puhul alates 21. eluaastast ja vanemad).
Lisaks pööratakse reformi raames erilist tähelepanu krüptovaluuta tehingutele ja aruandlusele. Hoolimata elektrooniliste varade suhtes kehtestatud rangematest reeglitest järgib Eesti jätkuvalt rangeid nõudeid rahapesu tõkestamiseks ja klientide tuvastamiseks.
Selline lähenemine viitab sellele, et kuna MiCA – Euroopa Liidu ühtne õigusraamistik krüptovarade jaoks, mille eesmärk on tagada ühtsus, tarbijakaitse ja finantsstabiilsus krüptosektoris – on uus regulatsioon, võib riiklik praktika mõnevõrra erineda, nimelt olla rangem põhjalike kontrollide osas. Kokkuvõttes võib selline konkurentsivõimeline mudel Eestis, nagu madal maks + range regulatiivne raamistik, meelitada rahvusvahelisi hasartmänguettevõtteid.
Ja loomulikult ei saa kõigi nende sündmuste juures jätta rõhutamata, et tehniline (sisuliselt redaktsiooniline) viga, mis seisnes oluliste sõnastuste puudumises õigusaktis (nagu „õnnemängud“ ja „online-kasiinod“ – kuna nende asemel jäid ainult „oskuspõhised mängud“), viitas sellele, et hasartmänguoperaatorid võisid kuni 2026. aasta lõpuni olla 0% maksustamise all.
Olukord on juba parandatud. Seaduse norm 5,5% maksu tasumise kohta online-hasartmängudele hakkas kehtima 1. märtsist 2026, samas kui 2026. aasta jaanuaris–veebruaris ei maksnud keegi mingeid makse üldse.
