Puhkustasude nihutamine tulumaksureformi tõttu kiirendas palgakasvu

Pixabay

Palgakasv Eestis kiirenes eelmise kvartaliga võrreldes, kuid selle taga oli peamiselt puhkusetasude nihutamine tulumaksureformi tõttu. Tööjõupuudus püsib, kuid palgakasv peaks aeglustuma koos majanduskasvuga.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 1291 eurot, mis on 7,5 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Palgakasv kiirenes eelmise kvartaliga võrreldes veidi, mille taga on peamiselt puhkusetasude maksmise muutus tulumaksureformi tõttu. Kui varem eelistati puhkusetasu välja võtta puhkuse alguses, siis uue maksuvaba tulu arvestuse tõttu eelistatakse üha enam puhkusetasu välja võtta tavapärasel palgapäeval, et vältida jooksvalt maksuvaba tulu vähenemist. Puhkusetasude väljamakse muutus paistab eriti silma haridustöötajate puhul.

Palkade kasvutempo on üldjoontes kooskõlas majanduskasvuga ning kui puhkusetasude nihutamist poleks toimunud, oleksime nii teises kui ka kolmandas kvartalis näinud sujuvamat palgakasvu aeglustumise trendi, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Suurematest tegevusaladest oli keskmisest kiirem palgakasv hulgi- ja jaekaubanduses (8,4 protsenti) ning hariduses (25,7 protsenti). Kaubanduse palgakasvu veab nii tugev tarbimine kui ka tööjõunappus, kuna sealsed palgad on majanduse keskmisest madalamad ning ei ole praeguses tööturu olukorras inimeste jaoks atraktiivsed. Seetõttu on kaubandusettevõtted sunnitud töötajate hoidmiseks palkasid majanduse keskmisest kiiremini tõstma.

Hariduse palkasid mõjutas tugevalt puhkusetasude maksmise nihkumine teisest kvartalis kolmandasse, kuid kui see mõju kõrvale jätta, siis oli haridustöötajate palgakasv üle 10 protsendi.

Töötlevas tööstuses on palgakasv püsinud mõõduka 6 protsendi juures kogu käesoleva aasta jooksul. Ehituse palgakasv aeglustus kolmandas kvartalis oluliselt ning oli kõigest 4,3 protsenti teise kvartali 8,4 protsendi järel. Maksuameti andmed kolmanda kvartali kohta viitavad samas pigem palgakasvu kiirenemisele ehituses ning ka nõudlus püsib seal endiselt kõrge ja töötajate arv suurenes 4 protsendi võrra, mistõttu võib siin tegu olla palgauuringu tulemuste anomaaliaga.

Ettevaates võib oodata majanduskasvu aeglustumise jätkudes ka palgakasvu aeglustumist, kuid palgasurve kindlasti püsib tööjõu nappuse tõttu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga