fbpx
Close

Kuidas paremini säästa? Viis nippi igakuiste säästude suurendamiseks

Avatar

Uus aasta oli paljude inimeste jaoks ka uute lubaduste andmise aega ning üks peamine valdkond, kus kindlasti loodetakse paremini toime tulla, on kodune rahaplaneerimine. Kuigi aasta esimene kuu on juba poole peal, siis pole kunagi hilja oma pere rahaasju korda teha.

Rahajutud.ee portaal pani kokku viis nippi, mis esialgu võivad tunduda küll tühised, kuid tegelikult aitavad elluviimisel rohkem raha säästa ning seeläbi astuda esimesed sammud oma finantside korrastamisel.

1. Maksa endale esimesena.

Raha säästmine ei tohiks olla kuu viimane tegevus vaid parem oleks juurutada “maksa endale esimesena” printsiipi. See on läbiproovitud nipp, mis aitab sääste suurendada, kuna raha pannakse kõrvale kohe pärast palgapäeva. Kui “endale on makstud”, siis ei jää enam muud üle, kui järelejäänud rahaga toime tulla, mistõttu jäävad ära mitmed impulssostud.

Kõige parem oleks teha endale teine pangakonto ning luua automaatne makse. Selliselt ei teki kiusatust mõnel kuul säästmisest loobuda. Esimesed kuud võivad olla veidi harjumatud väiksema “kuupalgaga” elada, kuid varsti harjub sellega ära ning teisel kontol hakkavadki kogunema säästud.

Kui palju iga kuu kõrvale panna? See sõltub muidugi konkreetsest inimesest või perekonnast, kuid kõige tähtsam on asjaga algust teha. Kui asi sujub, siis saab hakata säästuprotsenti suurendama.

2. Lõpeta automaatsed maksed.

Tänapäeval üritavad kõik poed ja teenusepakkujad teha klientidele oma toodete ja teenuste eest maksmise võimalikult lihtsaks ja automaatseks, sest automaatmaksete puhul jääb ära rahast loobumise negatiivne emotsioon.

Sundides ennast maksma kaupluses sularahas või internetis iga kord uuesti sisestama oma PIN-koodi või krediitkaardi numbrit, võivad ära jääda mitmed ostud, mida tegelikult vaja teha polegi.

Seda nippi saab veel kraadi võrra kangemaks keerata, kui teha enne poodi minemist konkreetne ostunimekiri ning võtta sularaha kaasa täpselt nii palju kui kirja pandud asjade peale kulub. Selliselt ei ole võimalik ostukorvi midagi üleliigset poetada.

3. Maksa teenuste eest vähem.

Üks kindel säästukoht on oma igakuisete maksete ülevaatamine ning teenusepakkujatelt odavama lepingu küsimine. Kui üüri ja kommunaalmakseid ilmselt odavamaks rääkida ei ole võimalik, siis paljusid teise teenuseid on, kui ise olla piisavalt hakkaja.

Mobiiliteenuse puhul saab küsida odavamat pakkumist oma operaatorilt või siis vahetada teenusepakkujat, sama kehtib ka televisiooni ja interneti kohta. Kui spordiklubi kuutasu tundub liiga suur, siis saab otsida odavamat alternatiivi. Nende teenuste pealt on võimalik tekitada endale korralik igakuine sääst.

4. Ole rahateemadel avatum.

Erinevad uuringud näitavad, et paljude inimeste jaoks, kellel on enda finantside korras hoidmine keeruline, on kohati veel raskem teiste inimestega rahast rääkida. Samas, mida rohkem inimene sel teemal suhtleb, seda enesekindlamaks ja edukamaks ta oma eelarve koostamisel ja järgimisel läheb.

Kui mitte võtta raha tabuteemana ning rääkida pereliikmete, sõprade ja tuttavatega sellest rohkem, siis tekitab see meis endas teatava teadvel oleku tunde. See on nagu koolis luuletuse õppimisega, mida rohkem samu ridu korrata, seda paremini tekst pähe jääb.

Teiste inimestega suhtlemine aitab seega enda finantsprobleeme paremini mõista, kuid annab ka väärtuslikku informatsiooni, kuidas teised inimesed oma elu on korraldanud. Kui näiteks selgub, et teistelgi on finantsprobleeme, siis see võib anda enesekindlust, et ma pole ainuke, kes üritab raskustest välja rabeleda.

5. Väldi hulgilao tüüpi toidupoode.

Hulgilao tüüpi poed on eriti populaarsed USA-s, kus suurim tegija turul on Costco. Tegemist on poodidega, kus saavad osta vaid keti püsikliendiks liitunud inimesed ning kõike kaupa müüakse hulgipakendites. Eestis on üritatud sarnast ostlemissüsteemi rakendada, kuid massidesse pole see jõudnud.

USA uuringud on leidnud, et esialgne tunne, et kaupa koju hulgilaost ostes saab odavamalt, on petlik ning selliste ostuharjumustega inimesed kulutavad rohkem raha, käivad tihemini poes ning söövad ka rohkem ebakvaliteetset toitu.

Eestis on sarnane joon tekkinud alkoholi piirikaubandusega, kus käiakse Lätis vägijooke toomas ning odavama hinna tõttu ostetakse kaasa kordades rohkem kui tegelik vajadus. Kui suur kogus alkoholi juba kodus olemas, siis suureneb ka tarbimine ja tuleb kiiremini taas reis piirile ette võtta.

Boonus. Hoia oma rahaasjad turvalised.

Kui paarkümmend aastat tagasi oli ehk suurim oht oma rahast ilma jääda kuskil tänaval taskuvaraste ohvriks langedes, siis tänapäeval on isiklik pangandus kolinud enamasti internetti ning tuleb hoolitseda oma veebihügieeni eest.

Väga hoolikalt tuleks jälgida just oma krediitkaardiga seonduvat ning kergekäeliselt ei tohiks oma krediitkaardi numbrit jagada ning enne ostu tuleks veenduda konkreetse veebipoe turvalisuses. Mõistlik on pidevalt ka oma krediitkaardi saldot jälgida, et pettuste korral saaks oma kodupangaga ühendust võtta.

Kuigi deebetkaart on iseenesest turvalisem kui sularaha, siis siingi tuleks jälgida elementaarseid asju. PIN kood võiks olla kasutajal peas, mitte paberil kirjutatuna samas rahakotis, kus pangakaart. Maksmisel tuleks PIN koodi sisestamisel varjata, teenindajal ei tohi lubada pangakaardiga teie silme alt lahkuda jne.

scroll to top