Ettevõtte loomiseks on Eestist paremat riiki raske leida: ettevõtte loomine on täielikult digitaliseeritud protsess ja tänu e-residentsusprogrammile saavad Eestis äri alustada ka välisriikide kodanikud. Ettevõtte saavad luua ka kõik täisealised Eesti kodanikud ja elanikud, kellel on olemas äriidee ja idee realiseerimiseks vajalikud rahalised vahendid.
Ettevõtte loomiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohustus sõltub Eestis kehtiva äriseadustiku kohaselt valitud ettevõtte tüübist: osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registreerimise puhul kehtib minimaalse kapitali nõue. Teiste ettevõtlusvormide puhul tuleb arvestada ainult riigilõivuga ja ettevõtte asutamisel puudub kapitalinõue.
Mida aga teha kui hea äriidee on olemas, kuid ettevõtluse algatamiseks vajalikku raha pole piisavalt? Sel juhul tuleb ettevõtluse rahastamiseks vaadata laenude, toetuste ja vähem tuntud rahastusviiside poole.
Ettevõtte rahastamine laenuga
Kõige klassikalisem viis ärile hoo sisse saamiseks on ärilaen. Ettevõtja saab ärilaenu taotleda nii pangalt kui teistelt krediidiväljastajatelt. Ärilaenu väljastatakse nii ilma tagatiseta kui tagatisvara kohustusega – ettevõtjal on valik, kas anda eksisteeriv vara laenu katteks panti või valida tagatiseta ärilaen.
Reeglina on tagatisega ärilaenu tingimused soodsamad kui tagatiseta laenu puhul, sest kindlustatud tagatisvara tähendab laenu väljastaja jaoks madalamat riski. Seetõttu on tagatisega ärilaenude tagasimakseperioodid reeglina pikemad ja intressimäärad madalamad kui tagatiseta laenude korral. Tagatisega ärilaenu puhul tuleb taotlejal arvestada tagatisvara kohustusliku kindlustusega.
Lisaks klassikalistele laenudele võivad ettevõtjad kaaluda arvelduskrediiti ehk faktooringut, mis on mõeldud juba äritegevusega alustanud ettevõtjatele. Faktooring aitab rahavoogusid optimeerida ja laekuvaid arveid rahastada kuni 90% ulatuses. Pangad ja krediidiandjad pakuvad ka teisi laenutooteid nagu ettevõtja krediitkaardid, mikrolaenud ja liisingud sõidukitele, seadmetele ja põllumajandustehnikale.
Ettevõtte rahastamine toetusega
Alustaval ettevõtjal tasub kaaluda ka toetuseid, mis aitavad ettevõttel kasvada ja töökohti luua. Ettevõtjad, kes on tegutsenud alla 3 aasta, saavad iga-aastaselt taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse EIS starditoetust – 20%-lise omafinantseeringuga toetus kuni 20 000 eurot. Starditoetus aitab rahastada ettevõtte loomisega kaasnevaid kulusid ja tegevusi, kuid sobib ka ettevõtte laiendamiseks või arendamiseks.
Vastavalt starditoetuse programmi tingimustele peab taotleja läbima eelnõustamise ja saama maakondliku arenduskeskuse ettevõtluskonsultandilt taotluse esitamiseks rohelise tule. EIS starditoetuse põhiline miinus on madal toetuse saajate arv: 2025. aasta starditoetuse fond võimaldab rahastada 250 projekti ning taotlusi laekus 257, seega ei saa rahastust iga taotluse esitanud ettevõtja.
Starditoetus pole EIS portaali ainuke saadaolev toetus. Ettevõtja saab saata taotlusi:
- suuremahuliste investeeringute toetamiseks – kuni 20 mln eurot
- toodete ja teenuste arendamiseks – kuni 300 000 eurot
- varustushäirete ennetamiseks vajalike investeeringute rahastamiseks – kuni 500 000 eurot
- digitaliseerimise toetamiseks – kuni 10 000 eurot
Lisaks nimetatud toetustele saab ettevõtja portaalis eis.ee saata avaldusi ka teiste eesmärkide täitmiseks.
Toetused välismaa investoritele
Ka välismaa investorid saavad äritegevuse alustamiseks ja arendamiseks taotleda erinevaid toetusi:
- Euroopa Horisont EIC Accelerator – “ettevõtluskiirendiks” kutsutud toetus kuni 2,5 mln eurot
- Ettevõtte investeeringu toetus – lisandväärtuse loomiseks mõeldud toetus kuni 3 mln eurot
- Rakendusuuringute programm – innovaatiliste toodete arenduseks mõeldud toetus kuni 2 mln eurot
- Digipöörde toetus – automatiseerimise toetus kuni 400 000 eurot
- Rohetoetus – tööstus- ja mäetööstusettevõtjale mõeldud lisaraha kuni 200 000 eurot
- Tootearenduse toetus – konkurentsivõimeliste uute toodete väljatöötamiseks kuni 500 000 eurot
Osade välisinvestoritele suunatud toetustega käib kaasas kohustus läbida eelnõustamine, teised toetused on mõeldud vaid kindlatel tegevusaladel tegutsevatele ettevõtetele.
Teised rahastusviisid
2020-ndatel aastatel on ettevõtete rahastamiseks saadaval ka teisi viise, millest on kõige laiemalt tuntud ühisrahastus ehk crowdfunding. Rahastamine toimub avalikel internetiplatvormidel ning ühisrahastusest võidavad mõlemad pooled – ettevõtjale laekub äritegevuse alustamiseks vajalik rahasumma, investeerija saab näiteks intressitulu või määratud osa ettevõtte kasumist.
Juba tegutsevad aktsiaseltsid saavad kapitali juurde teenida aktsiate müügist, seejuures eristatakse kahte erinevat müügiviisi:
- avalik pakkumine – aktsiate müümine börsil, vabaturul või reguleerimata turul
- kinnine pakkumine – kindla investori kaasamine
Viimane ning ettevõtja jaoks kõige riskantsem viis ettevõtte rahastamiseks on oma rahaliste vahendite kasutamine. Enda säästude ja tagavarade kasutamine tähendab ohtu ettevõtte põrumise korral ka eraisikuna laostuda ning seetõttu kasutavad ettevõtte säästudega rahastamist ennekõike mikroettevõtted, FIE-d ja õpilasfirmad. Lennukamate ideede realiseerimisel pole isiklikud säästud ettevõtlusega alustamiseks tavaliselt piisavad, eriti kui ettevõtja vajab äritegevuseks kulukat inventari ja äriruume.
Kuidas käib ettevõtete rahastamine teistes riikides?
Nagu näha, on Eestis ettevõtluse rahastamiseks saadaval erinevaid meetodeid alates laenudest kuni ühisrahastuseni. Välismaal registreeritud ja tegutsevad ettevõtted saavad ettevõtluse rahastamiseks kasutada suuresti samu viise, mis on saadaval ka Eesti ettevõtjatele, kuid sõltuvalt riigist on igal laenuturul omad eripärad, millega peavad ettevõtjad rahastuse otsimisel arvestama.
Leedu ettevõtjad eelistavad madalate ärilaenude intressimäärade tõttu ettevõtluse rahastamiseks pangalaenu. Panga Citadele juhatuse liikme Vaidas Žagūnise sõnul purustavad Leedu pankade väljastatud ärilaenude suurused ja arvud varasemad rekordid, kuid uute ettevõtete rahastamiseks mõeldud laenude arv on 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes langenud. Ehk on põhjuseks Leedus pead tõstvad fintech-ettevõtted, mis väljastavad laenusid ka ettevõtetele, kes said pangalt laenutaotlusele negatiivse vastuse.
Poolas, Ida-Euroopa tööstusmekas, on ettevõtete rahastamiseks saadaval rohkem erinevaid ettevõtlustoetusi kui Eestis. Rahastust vajav ettevõtja saab toetusele mittekvalifitseerumise korral taotleda pangalaenu ning kasutada laenutaotluste saatmiseks võrdlusportaale, mis näitavad ettevõtja seatud parameetritele vastavaid tagatisega ja tagatiseta ärilaenusid ning investeerimislaene.
Suurbritannia laenuturg on sama mitmekesine kui Eestis – ettevõtja saab valida klassikalise rahastusviisi nagu ärilaen, investeerimislaen või riiklik toetus. Brexiti tagajärjena kadunud Euroopa Liidu ettevõtlustoetused pole Suurbritannia ettevõtjate jaoks enam kättesaadavad, seega valivad EL-i toetustele kvalifitseeruvad alustavad ettevõtjad äri püsti panemiseks mõne teise riigi nagu Leedu, Poola või Eesti.
