Kevade ja suve liginedes hakkavad inimesed aina aktiivsemalt mõtlema koduremondi, uute aiatööriistade ostmise ja suvepuhkuseks raha kogumise peale. Kuigi tavaliselt kogutakse selliste projektide jaoks raha eraldi säästukontole, võib tervisekriis, auto rike või mõni muu ootamatu väljaminek kontoseisu nulli viia – kindlasti paljude jaoks tuttav olukord. Juhul, mil hoolega kogutud raha kulub planeeritud projekti asemel probleemsest olukorrast väljatulemisele, tulevad plaanide teoks tegemisel appi eralaenud.
Eestis on eraisikutel isiklike projektide rahastamiseks rohkelt erinevaid viise: pangalaenud, krediidiväljastajate väikelaenud, tarbijakrediit ja isegi ühisrahastus. Eestlaste seas on nendest kõige levinum valik tagatiseta eralaen, mille taotlemiseks pole vaja olemasolevat vara panti panna. Vaatame, kuidas erinevad Eestis pakutavad tagatiseta eralaenud naaberriigis Rootsis pakutavate rahastuslahendusega ning milliste nõudmiste ja tingimustega peavad nii eestlased kui rootslased ja Eesti/Rootsi elanikud laenu taotlemisel arvestama.
Eralaen vs teised rahastusviisid – miks valida tagatiseta eralaen?
Tagatiseta eralaenudel on alternatiivsete rahastusviisidega võrreldes mitu olulist eelist, mis panevad tarbijad otsustama just seda tüüpi laenu kasuks.
- Puudub vajadus tagatisvara järele – tagatiseta laenu taotlemisel pole vaja pangale või laenuandjale anda õigust võõrandada tagasimakseprobleemide tekkimise korral eksisteerivat vara (kinnisvara, sõiduk, kinnistu).
- Võimalus valida lühike või pikk tagasimakseperiood – tagatiseta laenude tagasimakseperioodid ulatuvad isegi 5 aastani, seega saab suurema laenu võtmise korral igakuise tagasimakse suurust vähendada laenuperioodi pikendamise abil.
- Virtuaalne taotlemine – tagatiseta laenu taotlemiseks pole vaja pangakontorisse kohale minna, taotluse ja kogu vajamineva dokumentatsiooni saab esitada internetis.
- Vähem paberimajandust – kuna laenu pandiks pole vaja reaalset vara, pole vaja ette võtta varade väärtuse hindamist ega tagatisvara kindlustamist.
Ka Rootsis on tagatiseta väikelaenud ja eralaenud üks kõige populaarsemaid rahastusviise ning laenutüübi populaarsuse taga seisab kindel põhjus. Nimelt kasutavad rootslased laenutaotluste edastamiseks, saadud pakkumiste võrdlemiseks ja laenulepingute sõlmimiseks võrdlusportaale, mis aitavad tarbijatel leida nende tagasimaksejõule kohaste tingimustega tagatiseta eralaenud.
Rootsi finantsinspektsiooni Finansinspektionen iga-aastase finantsuuringu kohaselt kasutas aastal 2020 40% laenulepingu sõlminud rootslastest endale sobivaima laenupakkumise leidmiseks vahendusportaale, mis edastavad laekunud taotluse kõigile portaali koostööpartneritele ning saadavad taotlejale tagasi tema seatud kriteeriumitele vastavad laenupakkumised.
Tagatiseta eralaenu taotlemise tingimused Eestis ja Rootsis
Eralaenu taotlemise tingimused on Eestis ja Rootsis võrdlemisi sarnased – mõlemas riigis peab laenutaotleja olema täisealine ja ilma maksehäireteta isik ning laenu saavad taotleda riigi kodanikud või pikaajalise elamisloaga isikud. Laenu taotlemiseks on vaja laenu väljastajale esitada isikut tõendav dokument, tõend regulaarse ja laenu tagastamiseks piisava sissetulekuallika kohta ja 6–12 kuu pangakonto väljavõte.
Laenude väljastajad seavad minimaalsele igakuisele sissetulekule erinevaid alampiire, kuid reeglina peab sissetulek olema piisav igapäevakulutuste, elamiskulude ja laenumaksete katmiseks. Enne laenutaotlusele vastuse andmist analüüsivad laenuväljastajad tarbija senist finantskäitumist krediidianalüüsiga, mille käigus hinnatakse tarbija krediidivõimekust ja maksekäitumise ajalugu. Eestis kasutatakse selle jaoks negatiivset krediidiregistrit ja riiklikke andmebaase.
Rootsi positiivne krediidiregister tuleb kasutusele ka Eestis
Eesti ja Rootsi laenueelse krediidianalüüsi suurim erinevus on Rootsis kasutatav positiivne krediidiregister, mis aitab krediidiväljastajatel näha taotleja aktiivseid rahalisi kohustusi ja aitab ennetada olukorda, kus laen väljastatakse inimesele, kellel on rohkem rahalisi kohustusi kui sissetulek suudab katta.
Rahandusministeeriumi hinnangul on enese “lõhki laenamine” krediiditeaberegistri puudumise tõttu suureks probleemiks. Inkassofirma Julianus andmetel kasvasid eestlaste keskmine võlasumma ja maksehäirete keskmine võlasumma 2023. ja 2024. aasta vahel suisa neljandiku võrra – vastavalt 25 ja 23 protsenti. Positiivse krediidiregistri väljatöötamine käib juba täie hooga ning eeldatavalt saavad laenuandjad portaali kasutama hakata aastal 2028.
Mitme laenu konsolideerimine ehk ühendamine üheks laenuks
Olukorras, kus järelmaksud ja erinevad väikelaenud löövad pea kohal lainetena kokku, tulevad appi konsolideerimislaenud. Laenude konsolideerimine on mitme erinevate tingimustega laenu ühendamine üheks suuremaks laenuks, mille tagasimaksetingimused on reeglina leebemad kui laenude eraldi tagasimaksmine. Konsolideerimislaen aitab igakuistel väljaminekutel paremini silma peal hoida ja võib pikas perspektiivis olla säästlikum variant kui erinevate järelmaksude ja laenumaksete tagastamine.
Nimelt kasutatakse konsolideerimislaenu eelnevate laenude väljastajatele täielikuks tagastamiseks ning tarbija jaoks jääb alles ainult üks igakuine makse. Sel viisil saab optimeerida ka igakuiste väljaminekute suurust: pikema tagasimakseperioodiga konsolideerimislaen tähendab igakuiselt väiksemaid tagasimakseid. Lühikese tagasimakseperioodiga laen võimaldab maksekohustuse kiiremini kaelast saada, kuid tähendab kõrgemat igakuist väljaminekut.
Pakkumiste otsimine, kõrvutamine ja vastuvõtmine
Nagu enne mainitud, kasutavad rootslased agaralt laenude võrdlemise portaale, mis võimaldavad tarbijal sisestada parameetrid, millele laen peab vastama (laenu suurus, tagasimakseperioodi pikkus). Sarnased portaalid on populaarsed ka Eestis, sest tarbijad muutuvad järjest finantsteadlikumaks ning ei võta enam vastu esimest ettejuhtuvat pakkumist.
Laenutaotluse saatmine on lühike protsess: kõigepealt tuleb laenude võrdlemise portaalis sisestada ankeeti soovitud laenusumma ja periood, mille vältel oled valmis laenu täielikult tagastama. Seejärel pakub Rootsi laenutaotlusankeet võimalust lisada laenule kaastaotleja, Eesti laenuväljastajad ei pruugi madala laenusumma taotlemise korral sama võimalust pakkuda.
Taotlusesse on vaja kirja panna ka taotleja isikuandmed ja kontaktinfo, et krediidiandjad saaksid tarbija tausta kontrollida ning jagatud e-mailiaadressile sobiva pakkumise edastada. Võrdlusportaali kasutamise kõige suurem pluss on ajasääst: ühe ankeedi saatmise tulemusena võib e-mailile laekuda kümneid pakkumisi, vastavalt sellele, kui palju on portaalil koostööpartnereid ning milline on tarbija krediidianalüüsi tulemus.
Laenulepingu sõlmimine
Tagatiseta laenu lepingu sõlmimiseks ei pea ei Eestis ega Rootsis panka või krediidiväljastaja kontorisse kohale minema, sest saadetud laenulepinguid saab allkirjastada digitaalselt. Alternatiivina saab allkirjastatud laenulepingu saata laenuväljastajale posti teel. Digitaalne isikutuvastus ja digiallkirjastamine on võlanõustajate hinnangul üks põhjuseid, miks inimesed end lõhki laenavad – laenu võetakse kergekäeliselt ja oma maksevõimekust hindamata.
Tagatiseta väikelaenud on tänu internetitaotlustele kergesti kättesaadavad ning kiire ja taotleja jaoks mugav taotlusprotsess võimaldab ootamatult tekkinud rahamure vähese vaevaga lahendada. Laenulepingu sõlmimine tähendab siiski uut finantskohustust ning tagatiseta eralaenu lepingu tingimused tuleb enne lepingu allkirjastamist põhjalikult läbi lugeda. Olukorras, kus vajad lepingu täielikuks mõistmiseks abi, pöördu finantsnõustaja poole – ära sõlmi lepingut, mille tingimused on sinu jaoks segased.