Laenamine on muutunud nii ettevõtete kui ka koduostjate jaoks pisut kallimaks. Ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli septembris 3,5%, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on 2,6%.
Ettevõtete pangalaenude ja liisingute jääk on viimased pool aastat püsinud 9,5 miljardi euro juures. Aastaga on see kasvanud 4,6%. Laenuportfell on suurenenud paljuski tänu üksikutele suurtele energeetikasektori laenudele. Septembris väljastati tavapärasest märksa rohkem pikaajalisi laene ka tööstussektorile, olgugi et selle sektori kasvuootused on viimastel kuudel muutunud küllaltki pessimistlikuks, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Majanduskasvu aeglustumine ja eluasemelaenude intressimäärade tõus ei ole majapidamiste laenunõudlust vähendanud. Seda selgitab jätkuvalt kiire palgakasv ning sellest tulenev suur kindlustunne. Eluasemelaenude jääk on 7,9 miljardit eurot ja selle aastakasv püsib 7% juures. Uusi eluasemelaene on viimastel kuudel väljastatud mõnevõrra enam kui esimesel poolaastal. Autosid liisiti septembris aasta varasemaga võrreldes 5% suuremas summas, mis tähendab, et varasem väga kiire kasv on küll aeglustunud, aga autoliisinguid võetakse endiselt palju.
Ehkki hoiuseintressimäärad püsivad madalal, eelistatakse endiselt sääste hoida pangahoiustel. Kokku hoiustavad pered pankades ligi 8 miljardit eurot, mida on aastatagusest kümnendiku võrra rohkem. Ettevõtete hoiused septembris pisut vähenesid ja on nüüd 6,7 miljardit eurot.
Maksueelset tulu teenis pangandussektor kolmandas kvartalis 73 miljonit eurot ehk 8% vähem kui samal ajal aasta tagasi. Halduskulud olid varasemast suuremad ning teenustasudelt teeniti vähem. Kuna pangandussektoris on samal ajal toimunud kiire varade kasv – nelja miljardi võrra 29 miljardi euroni – siis tulude vähenemise ja varade kasvu koosmõjus on alanenud sektori varade tulukus. Pangandussektori varade kiiret kasvu on oluliselt mõjutanud Luminor pank, mille puhul koondati Läti ja Leedu üksused filiaalidena Eesti peakontori alla.