Ettevaatust! Venemaa poolt levib kerget tulu lubav petuskeem

Geralt/Pixabay

Mõnda aega tagasi kirjutasime väga kahtlasest “investeerimisvõimalusest”, mida pakuvad kuskilt Kagu-Aasiast suvaliselt valitud inimestele helistavad “börsianalüütikud”. Facebooki “Finantsvabaduse” grupis kirjutati mõnda aega tagasi veel ühest skeemist, mis tundub tulevat meie idanaabri poolt ning on suunatud vene keelt kõnelevale elanikkonnale.

Võtsime Facebookis teema tõstatanud Gunarsi nimelise mehega ühendust ning ta oli lahkelt nõus Rahajutud.ee portaalile endapoolset kogemust nende petturitega suhtlemisest jagama.

Gunars on ametilt rekkajuht, kes sõidab paar kuud järjest mööda Euroopat ning siis kuu aega vahepeal kodus olles tegeleb kauplemisega.

“Sõidus olles vaatan ma palju internetist vene keelseid videosid ning mõned kuud tagasi ma nägin ühte videot, kus hoiatati täpselt sellise asja eest, et helistatakse ja pakutakse investeerimisteenuseid,” alustas mees oma juttu.

“Läks mõni aega mööda ning helistati mulle töötelefoni peale Eesti numbrilt. Esimene küsimus oli neil, kas räägin vene keelt, kui ei, siis tõenäoliselt pikemat juttu poleks olnud. Hakati mulle siis peale suruma investeerimisteenust, ikka kohe väga pressivalt. Taustal oli kuulda kümnete inimeste hääli, kes kõik ilmselt samasuguseid kõnesid tegid,” sõnas Gunars, kes esimesel korral pikema jututa kõne lõpetas.

Veidi hiljem tuli uus kõne, sel korral juba Leedu numbrilt: “Mõtlesin pikemalt rääkida, et infot saada, millega täpsemalt tegemist. Esmalt pakuti forexi teenust, sest venelased on suured valuutadega kauplejad. Ütlesin, et mind see ei huvita. Siis öeldi, et meie analüütikud tegelevad kõigega – aktsiad, futuurid ja mida aga soovid.”

Sel korral liini teises otsas olnud naisterahvas rääkis mehhaaniliselt justkui peast dikteerides ilusa loo, kuidas Netflix teatas äsja headest tulemustest, aktsia tõusis ja paljud nende kliendid said väga rikkaks. “Ma siis mõtlesin, et kurat, Netflixi aktsia maksab ju tublisti üle 200 dollari, kuid nemad õngitsesid siin 50-200 dollari kaupa. Selle eest ei saaks ju ühte aktsiatki!”

“Naine jutustas aga edasi, et täna raporteerib Johnson & Johnson, kas ma ikka võtan? Ma vastu, et mis ma selle 200 dollariga saan, vaevalt mõne aktsia…palju ma ikka teenin?”

Mingil hetkel läks Gunarsi sõnul jutt ka nende klientuuri peale ning telefoni teises otsas olnud naise sõnul on tema hallata umbes sadakond klienti, kelle seas pensionäre, koduperenaisi ja taksojuhte.

“Tuba oli jälle muidugi juttu täis. Küsisin, et miks te siis kõik korraga ühest ruumist helistati, mille peale naine kurtis, et neil liiga palju kliente ja pole muud moodi võimalik. Aga no tõsise firma puhul pole selline jutt ju normaalne!” naeris Gunars.

“Küsisin muidugi, mis firmat ta esindab. Väidetavalt Moskva firma, kuigi telefoninumber oli Leedu oma, aga peakontor pidi olema Londonis ja kõik pidi olema analüütikuid täis ja ainult klientide rahakoti jaoks valmis tööd tegema.”

Team sõnul taheti saada temalt krediitkaardi infot ning põhiline väide oli, et raha on pidevalt minu kontol olemas, nemad kasutavad sellest ainult väikest osa ning hiljem maksavad kõik koos tuludega tagasi.

“Me rääkisime umbes 20 minutit ja ma tegin tema kulul päris palju nalja, kuid lõpuks see naine küsis täiesti tõsimeeli, et kas ma ikka võtan siis need Johnson & Johnsoni aktsiad. See oli ikka täitsa naeruväärne. Ta pressis lõpuni välja, kuigi ma juba narrisin teda jutuga ja pidi olema aru saada, et ma valdkonnast jagan,” tundus Gunarsile olukord uskumatuna.

Gunarsi sõnul on YouTube’is olemas ka üks helilõik, kus üks taoline petukõne on salvestatud ning seal klienti survestav mees läheb pärast kliendi vastuseisu väga agressiivseks ning hakkab lausa ropendama ja sõimama.

Krediitkaardi info väljapetmine on neil vaid üheks eesmärgiks. Kui krediitkaarti pole, siis üritatakse suunata inimene nii kaugele, et ta teeks pangaülekande nende poolt antud kontole. Üheks variandiks on ka inimese suunamine konkreetsele veebilehele, et sealt allalaetava faili abil inimese arvuti tõenäoliselt viirusega nakatada.

Gunarsi sõnul olid temale helistanud inimesed väga veenva jutuga ning inimesel, kes investeerimisest midagi ei tea, võib väga kergelt nende vastu usaldus tekkida. Seepärast on vaja igal pool ikka jälle korrutada seda, et inimesed oleksid igasugu neile pakutavate “rikastumisvõimaluste” suhtes väga skeptilised.

Lõpetame loo Gunarsi poolt esitatud tabava küsimusega: “Miks peaks inimesed nii suurepärast investeerimisvõimalust suvalistele inimestele pähe määrima? Miks nad ei laena raha, investeeri seda enda “siseinfo” järgi ja ei teeni lubatud suurt rikkust endale?”


Paneme siinkohal kirja ka telefoninumbrid, millelt Gunarsi sõnul talle helistati: Eesti koondiga number oli +372 668 2671 ning Leedu koodiga number +370 6460 9886.

Hiljuti tuli sarnane hoiatus ka Põhja prefektuuri Facebooki lehe kaudu: “Läbinägelik inimene andis politseile teada talle tehtud kahtlastest kõnedest. Talle helistati numbritelt +362 0222 2770 ja +420 7739 58403 ning pakuti suurepärast võimalust teenida börsil tulu. Selleks, et näidata, kuidas “rikastuda,”, tahtsid kelmid teada saada tema arvuti parooli. “

Kuigi politsei poolt viidatud numbrite puhul on tegemist vastavalt Prantsusmaa ja Tšehhi suunakoodidega, siis skeem tundub olevat mõlemal puhul sarnane.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga