Välisnõudlus Eesti kaubanduspartnerite juures aasta esimesel poolel vaikselt taastus, kuigi tempo oli aeglane ja erines riigiti. Nõudluse taastumisega koos toibub pikast madalseisust ka Eesti kaubaeksport. Teises kvartalis kaupade ekspordi kogukäive aasta arvestuses küll veel pisut kahanes, kuid kaubagruppide sees on näha käibekasvu.
Eesti väliskaubanduse käive oli teises kvartalis samal tasemel kui aasta tagasi ning võib öelda, et pikalt kestnud langus taandub. Maksebilansi andmetel kahanes teises kvartalis kaupade väljaveo käive 3% ja sisseveo käive 1,6%. Teenuste ekspordi käive oli aga 3,5% ja impordi käive 2,8% suurem, seisab Eesti Panga pressiteates.
Kaubanduspartnerite nõudlus on taastunud aeglaselt ning kui jälgida lisaks kuist kaubaekspordi statistikat, iseloomustab teist kvartalit pigem ekspordikäivete heitlikkus. Kaubaekspordi varasemast paremale käekäigule viitab see, et olulisemate tegevusalade ekspordikäive on hakanud kasvama, kuigi suve algul oli tagasilööke. Näiteks mais ja juunis puidutoodete ning masinate ja seadmete ekspordikäibed kahanesid. Juuli statistika näitas taas kõigis olulistes kaubagruppides ekspordikäivete kasvu. Seega on olukord töötlevas tööstuses veel habras, kuid pikalt kestnud raskusi siiski seljatatakse. Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduslik käekäik on samuti olnud eriilmeline. Kui aasta alguses näitasid märgid, et Saksamaal kasv taastub, siis viimased sõnumid pole sama positiivsed olnud. Skandinaavias on aga olukord paranenud jõudsamalt just Rootsis ja tasapisi ka Soomes. Edasi on kahanenud Venemaale suunduv eksport.
Teenuste ekspordikäive jätkas mõõdukat kasvu ja oli 3,5% suurem kui aasta tagasi. Nõudluskeskkond on endiselt soodne IKT valdkonnas, kus eksport kasvas 14%; see on ka üks suurematest teenusegruppidest. Samuti kasvas reisiteenuste ekspordikäive (9%) ning üle pika aja kasvas ka veoteenuste eksport (8%). Muude äriteenuste eksport kahanes 8%, avaldades mõju kogukäibele, kuna see moodustab ligi kolmandiku teenuste koguekspordist.
Majanduse üldise käekäigu vaoshoitust peegeldab ka kaupade ja teenuste sissevedu, mille käive jäi teises kvartalis aastataguse ajaga võrreldes pea samale tasemele. Kaupade importi mõjutab tublisti tööstus ja selle vajadus sisendite järele. Teises kvartalis mängis olulist rolli masinate ja seadmete impordi kasv ning pildilt pole kadunud ka kütuste impordi jätkuv kahanemine. Teenuste impordikäive teises kvartalis pisut kasvas, kuid see on olnud suhteliselt püsiv juba neli kvartalit järjest.
Maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli teises kvartalis 170 miljonit eurot ehk 1,7% SKPst. Endiselt toetab jooksevkontot teenuste ülejääk.
Aasta esimene pool näitas, et mõnevõrra on paranenud ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale nii eksporditellimuste kui ka konkurentsiolukorra poolest. Optimistlikumat hoiakut oli rohkem märgata just aasta algul. Suvekuudel jäi ettevõtjate vaade pigem samaks ehk teises kvartalis ei muutunud nende hinnang märkimisväärselt paremaks ega halvemaks.
