Ehituse kõrval vedasid majanduskasvu ka tööstus ja teised sektorid

Pixabay

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 4,2 protsenti. Majanduskasv muutus laiapõhjalisemaks ning lisaks ehitusele vedasid kasvu ka töötlev tööstus ja eksportiva teeninduse tegevusalad, nagu logistikasektor ning info ja side. Investeeringud pöördusid kasvule peamiselt ettevõtete hoonete ja rajatiste soetuse toel. Eratarbimise kasv aeglustus ning jäi endiselt alla sissetulekute kasvule. Ekspordivõimalusi vähendab nõrgenev väliskeskkond.

Eratarbimise reaalkasv oli suhteliselt kiire, ulatudes 4 protsendini, kuid aeglustus esimese poolaastaga võrreldes veidi. Tarbimise kasv on sissetulekute suurenemisest olnud viimase nelja aasta jooksul olnud väiksem ning sarnane ettevaatlik käitumine jätkus ka käesoleval aastal. Kokkuvõttes tähendab see, et tarbimise roll majanduskasvus on järk-järgult vähenenud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Investeeringute kasvu taastumine pärast langust aasta esimeses pooles on positiivne areng. Seda eriti ettevõtete investeeringute 8-protsendilise suurenemise valguses, mida vedas hoonete ka rajatiste soetus. Samuti kasvas tootmisvahendite maht. Majapidamised jätkavad oma eluasemetingimuste parandamist. Valitsemissektori investeeringute kasv oli eelmisel aastal püsivhindades ligikaudu 25 protsenti, mille kasvutempo aeglustus tänavu kolmandaks kvartaliks 2 protsendini. See tähendab, et valitsemissektori roll investeeringutes hakkab taanduma.

Tootmise poolel kiirenes lisandväärtuse kolmandas kvartalis 4,4 protsendini, seda suuresti ettevõtete sektori toel, kus suurenes toodang ja jätkus tegevuse ülejäägi kasv. Sarnaselt eelmistele kvartalitele andis suurima panuse kasvu ehitussektor, mille lisandväärtuse kasvu taga on ehitusmahtude tugev kasv nii Eestis kui ka välismaal. Oluliseks majanduskasvu panustajaks oli veel töötlev tööstus, kus lisandväärtus suurenes pooltes harudes, kuid suure osa kasvust andsid puidu- ja metalltoodete ning elektroonikasektor. Tugev kasv jätkus ka logistikasektoris, kus lisandväärtuse kasvu panustasid enim sadamateenused, laondus ja muud transporti abistavad tegevusalad. Positiivselt mõjutasid lisandväärtuse kasvu veel kutse- ja tehnikaalane, infotehnoloogia ja kinnisavaraalane tegevus.

Euroala majandusareng oli kolmandas kvartalis oodatust nõrgem, lisaks on kaubavahetus laiemalt kaubandustõketest tingitud ebakindluse mõjul pidurdumas. Sellest tulenevalt on ka meil võimalused eksporti kasvatada mõnevõrra tagasihoidlikumad kui varem, millele viitab kaupade ja teenuste ekspordi kasvu aeglustumine 0,8 protsendini. Kui aasta esimesel poolel oli kaubaekspordi kasv laiapõhjaline, siis kolmandas kvartalis panustas kasvu väiksem arv kaubagruppe. Hästi läks elektroonika, puidu- ja õlitoodete väljaveos. Tugeva sisenõudluse toel jätkus impordi kiire kasv (6 protsenti). See tähendab, et kiirhinnangu kohaselt jätkus ka kolmandas kvartalis jooksevkonto ülejäägi vähenemine. Eesti jooksevkonto saldo on pärast majanduskriisi olnud pidevalt ülejäägis, mis ei ole kiiresti areneva riigi jaoks iseloomulik.

Üldiselt võib öelda, et nõrgeneva väliskeskkonna taustal näitas Eesti majandus jätkuvalt tugevat kasvu ning kasv oli laiapõhjalisem. Nõrgeneva väliskeskkonna tõttu ootame majanduskasvu aeglustumist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga